kaasnevat tähelepanu väärtuslikuks tasuks. Parimaks karistuseks on tähelepanuäratamiskatsete ignoreerimine. Need lapsed vajavad hoopis positiivseid kordaminekuelamusi. Nartsissistlik laps käitub agressiivselt siis, kui keegi kahtleb tema julguses. Tema vägivallategude ohvrid on täiesti süütud inimened, kasvõi esimene vastutulija. (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 9 – 10). Haiglast eneseimetlejat peetakse seltsivaks, sest ta kuulub kindlapiirilisse noortekampa. Tema kollektiivsustunne ning inimsuhted on siiski petlikud. Kampa hoiab koos pigem sõltuvustunne ja kättemaksukartus. Tal ei ole kujunenud püsivat realistlikku arusaama endast. „Ta loob endast pilti selle põhjal, kuidas lähikondlased tema käitumisele reageerivad.“ Suhtleb inimestega kasu saamise eesmärgil. Enda ühiskondliku tähtsuse tõstmiseks suhtleb tähtsate inimestega. Ta naudib võimu teiste inimeste üle. „..
Teiste imetluse õhutusel paneb ta niiviisi toime palju mõistusevastaseid vägivallategusid, kus ohver on pelk objekt, esimene vastutulija, täiesti süütu inimene. Tähtis on see, et teo imetlejaid oleks piisavalt. Vajadus teisi inimesi ära kasutada ja panna neid oma huvides tegutsema Haiglast eneseimetlejat peavad ümbritsema inimesed, sest ta vajab teiste imetlust. Ta võib kuuluda väga kindlapiirilisse noortekampa, kus valitsevad omad käitumisreeglid. Seepärast võib ta jätta mulje, et ta on seltsiv ja mõnel puhul väga solidaarne teistega. Tema kollektiivsustunne pole siiski tõeline, nagu ei ole seda ka tema inimsuhted. Nartsissistlikud lapsed vajavad enda ümber kampa, sest nõrga eneseväärikustunde pärast on nende olemus kamba olemus ja nende julgus on kamba julgus. Kampa ei hoia koos soe sõprus, vaid pigemini sõltuvustunne ja kättemaksukartus.
annaabi.ee 
