emotsionaalsete suhete iseloom muutub ja lahkuminek vanematest käib leina kaudu. Selle etapis on nooruki ego (mina) tundlik ja haavatav ja nooruk on vastuvõtlik kõigile lahusolekukogemustele. Nooruki elus ja inimsuuhetes peaks olema järjepidevust ja lahusolekukogemuste haavav tähendus nähtav. Keskmises noorukieas on tähtis ka oma keha ja seksuaalsuse kontrolli alla võtmine ja selle kogemine positiivse ja rahuldust pakkuvana. Eakaaslastega koos olemine – ühised harrastused, noortegrupi liikmeks olek – viib nooruki arengut edasi ja aitab kaasa aitab kaasa vanematest eraldumisele. Sõprussuhted saavad noorte elus endisest olulisema koha. Noorte omavahel koos olemine tugevdab areneva nooruki minatunnet ja identiteeti. Muret tekitav on olukord, kus nooruki suhted eakaaslastega ja sõpradega katkevad ja ta jääb ilma eakaaslastelt saadavast kasvujõust. (Laste- ja noortepsühhiaatria 2006:45) 3.1 OBJEKTISUHTED 3.1.1 Vanemad
Teooriat seostades juhtumitega sooviks saada aimu ka lahenduste osas. Tunnis antud tabel andis hea ülevaate, millise sotsiaalteooriaga millist lahendust või teraapiat kasutada. Sooviksime rohkem teadmisi ka teooriate osas. Mõnikord on raske leida ka mingile kindlale käitumismustrile vastavat teooriat- nt sotsiaalprobleemi puhul tekkis küsimus, millist teooriat kasutada. Sotsiaalprobleemi olemus on tõsine ja dilemma seisnes selles, kas analüüsida probleemi läbi noortegrupi käitumise või läbi põhjuse, mis narkootikumide tarvitamiseni viis. Grupiga oleme väga rahul ja selliste kaaslastega töötaks ka edaspidi! Kasutatud kirjandus Leuska, A. (2010). Arengupsühholoogia. Mõdriku. Veebileht külastatud 01.10.2021 http://hope.tktk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/eriksoni_pshhosotsiaalse_arengu_teooria.html Liinev, M. (26. 06 2020. a.). Varane kiindumussuhe – täiskasvanu emotsioonide reguleerija. allikas suhtekiskja.ee. Veebileht külastatud 10.09.2021
annaabi.ee 
