uuematest Bourdieu käsitlustest. • Birminghami koolkond mõjutas tugevasti Põhjamaade noorsoouurijaid. • Birminghami koolkonna järgseid arenguid iseloomustab jagunemine kultuurilisteks ja sotsioloogilisteks uuringuteks. Neid suundi on rahastatud erinevatest uurimistoetustest. • Kultuuriuuringute fookus on olnud kultuuri produktidel ja noorte innovatiivsusel, sotsioloogilised uuringud on keskendunud sotsiaalsele reproduktsioonile ning eriti sotsiaalse ebavõrdsuse uurimisele. Noorsoouuringud Põhjamaades Vaatamata valdkonna uudsusele on Põhjamaades noorsoouuringud suhteliselt hästi arenenud. Uurijaid võib leida erinevatest akadeemilistest valdkondadest ja instituutidest. • Põhjamaade tasemel on arendatud koostööd uurijaid, praktikuid ja poliitikuid ühendava Põhjala Noorte (Unga i Norden) uuringuprogrammi käigus. •Helve (2001) uuris sekundaaranalüüsi abil Soome, Islandi, Fääri saarte, Taani, Gröönimaa, Norra ja Rootsi ääremaade noorte elutingimusi
Perevägivald on Eesti ühiskonnas probleem. Eestis on perevägivallast, sh naistevastasest vägivallast hakatud avalikult rääkima viimasel 1015 aastal. Perevägivald on harva ühekordne akt, tavaliselt muutub see vägivallatseja jaoks aja jooksul normaalse käitumise osaks. Politseini jõuab kõigist vägivallategudest vaid murdosa, seega on probleemiga tegelemine ja professionaalse tugivõrgustiku loomine äärmiselt tähtis. Laste- ja noorsoouuringud näitavad, et suhtumine perevägivalda kui peresisesesse probleemi ei ole õigustatud. Vägivald ei ohusta peres üksnes täiskasvanuid, vaid ka lapsi seda nii otsese vägivalla näol kui ka käitumismudelina, mille laps kodust kaasa saab ja oma tulevasesse suhtesse üle kannab. Mis on perevägivald? Euroopa Nõukogu konventsioon naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning vähendamiseks defineerib perevägivalda järgmiselt: perevägivald sisaldab kõiki füüsilise, seksuaalse,