ühiskonnast oluliselt muutunud. Uue teaduse tähenduses kasutas sõna sotsioloogia esimesena prantsuse filosoof Auguste Comte (1798-1857) oma viieköitelises teoses ,,Positiivse filosoofia kursus". Uut ühiskonda käsitlevat teadust nimetas Comte algul sotsiaalseks füüsikaks. Tänapäeva ühiskonda ei kujuta ette ilma sotsioloogiliste uuringuteta ja nende tulemuste rakendamiseta eluolus, tootmises, äritegevuses, juhtimises, hariduses, poliitikas, noorsooprobleemide lahendamisel, linnade planeerimisel jms. Sotsioloogia traditsioonilised uurimise teemad on kultuur ja isiksuse sotsialiseerumine, ühiskonna olemus ja sotsiaalne ebavõrdsus, sotsiaalsed muutused ja areng. Sotsioloogilistes uuringutes on kaks poolust: ühiskond ja inimene. Ühiskonna tasandi probleeme käsitlevat osa nimetatakse makrosotsioloogiaks ja isiksuse, inimsuhete ja väikeste gruppide tasandi probleeme mikrosotsioloogiaks
sotsioloogias kõige enam puudutab ja huvitab. Minu jaoks on uuringud kõige praktilisemaks valdkonnaks sotsioloogiast, seda nii sellest küljest, et omada ettekujutust sellest, mis asi on uuring kui teiste poolt läbiviidud uuringutega tutvumise ja nende rakendamise seisukohast. I. Aimre ütleb, et tänapäeva arenenud ühiskonda ei kujuta ette ilma sotsioloogiliste uuringuteta ja nende tulemuste rakendamiseta eluolus, tootmises, äritegevuses, juhtimises, riigikaitses, noorsooprobleemide lahendamisel, hariduse valdkonnas, poliitikas, linnade planeerimisel jms (Aimre 2006:11). See on ka minu arvamus. Kui kõne alla tuleb mõni minu jaoks tundmatu või seni mitte mind puudutanud valdkond, näiteks sooline võrdõiguslikkus, siis ikka vaatad, milliseid uuringuid selle kohta tehtud ja milliseid tulemusi saadud. Tulemuste tõlgendamine on veel üks käega katsutav koht, mille kaudu sotsioloogia mind mõjutab, täpsemalt siis need teadmised, mis juba sotsioloogiast saadud on.
annaabi.ee 
