1. Miks jagati teisele kompaniile kuhu kuulus ka Paul Bumer, vlja topelt toidu- ja suitsuportsjonid? Kuna nad olid rindel edukad 2. Missugune oli Kantoreki vimlemistundides peetud lipikkade loengute tagajrg? Tnu talle said poistest korralikud mehed, ta nimetas neid raudseks noorsooks. 3. Miks ei tulnud arst Franz Kemmerichi juurde, kui Paul teda kutsus? Kuna ta muudkui opereerib ja muudkui on surejaid, ning ta teab et kemmerich sureb kohe 4. Miks oli Katczinsky teises kompaniis asendamatu? Kuna ta on rmiselt kaval ning oskab kikjalt sa leida. Ta on ka niielda lemus nende kompaniis, mitteametlik muidugi 5. Miks mrati Tjadenile kolm ning Kroppile ks pev keskmist aresti? Kuna nad vaidlevad HimmelstoBiga 6. Miks pidid mehed hakkama kaevikutes oma leival silma peal hoidma?
Teie sisendasite meile, et rindel olemine on uhke ja tähtis kogemus.Kuid teie ei tea mis tunne on iga päev karta enda ja oma sõprade elu eest.Elada teadmatsuse, mis järgmisena juhtub, kes järgmisena sureb.Peita end lahingutule ajal mürsuaukedes teadmata, kas sa veel kunagi oma sõpru näed. Te pidasite meile kirglikke kõnesid teemal, miks liituda sõjaväega sõja alguses.Te kasutasite patriootilist ilukõnet, et edasi anda rahvalikku lojaalsust ja hiilgust.Te kutsusite meid raudseks noorsooks, vihjates et me oleme tugevad ja vastupidavad. Te õhutasite meid, et meie olemegi need, keda sõjas vajatakse, kuid Te ei ole sõjas käinud.Teie ei tea ,mis tunne on karta iga hetk kuuli .Meie näeme asja teistmoodi, meie ei näe sõja uhkust ja hiilgust, meie näeme ainult surma, kannatusi, nälga ja haigusi.Me näeme hirmu ja koledusi, mida ükski inimene tundma ega nägema ei peaks. Me pole enam raudne noorsugu, kui me seda üldse
Kuid Te vist ei tea, mis tunne on olla päevast päeva suures hirmus, kas täna jään ellu ja kas ma pärast näen oma sõpru kasarmus. See tunne on hirmutav ja kohutav. Samuti on õudne mõelda sellele, kuidas mu lähedased vastu peavad. Te pidasite meile kirglikke kõnesid teemal, et miks liituda sõjaväega sõja alguses. Te kasutasite aatelisi ja patriootilisi ilukõnesid, et edasi anda rahvuslikku lojaalsust ja hiilgust. Te kutsusite meid Raudseks Noorsooks, vihjates et me oleme rasked, tugevad ja vastupidavad. Te õhutasite meid, et meie olemegi need, keda sõjas vajatakse, kuid Te ei ole ju sõjas käinud. Te ei tea, mis tunne on karta iga hetk kuuli saada. Me vaatame oma elu hoopis teise pilguga, me mõtleme asjade üle teistmoodi ja ainus soov, mis meil on, et me saaks siit jubedast kohast minema. Me oleme noored, meil on ees terve elu, mis peaks olema täis rõõmu ja helgust, kuid sõda on meid muutnud. Tänu Teile oleme meie
annaabi.ee 
