Hone’iga 1940. aastal juulis astus Aira Kaal EKP liikmeks. Ta sai tööd ajalehe ’’Tartu kommunist’’ toimetuses. Sõja ajala ta evakueerus Nõukogude tagalasse. Eesti vabastamise järel töötas Aira Kaal uuesti ajakirjanikuna. 1971. aastal anti talle ka Eesti NSV teenilise kirjaniku nimetus. 3 KIRJANIKUKS KUJUNEMINE Aira Kaalu esimeseks avaldatud kaastööks sai Kuressaare keskkooli õpilaste käsikirjalise ajakirjale ’’Kume Rivi’’. Esimene tema luuletus avaldati noorsooajakirjas ’’Kevadik’’. Tema luuletamine jätkus ja järgmised teosed avaldati ajakirjas ’’Eesti Naine’’ja üks väike juhuslikult säilinud põimik ajakirjas ’’Loomingus’’, suurema osa hävitas Aira Kaal sõja alguses evakueermise ajal. Aira Kaalu noorsoovärrside põhiliseks teemaks oli rahuolu ja paigalseisu eitus, uuenemise igatsus, oma sihi otsimine. Vabastatud Eesti võiduaastal 1945 ilmunu luuleraamatute seas oli Aira Kaalu esikkogu ’’Ma ei anna relva käest’’
Pärast rohkeid võitlusi ja lüüasaamisi, mõrvu ja taplusi tuuakse aare päevavalgele. Peaaegu kõik piraadid on teise ilma saadetud, Jim Hawkins tuleb seiklustest võitjana välja ja pöördub rikka mehena tagasi. "Aarete saar" oli Stevensoni esimene lõpuni kirjutatud romaan. Ta pelgas pikka kirjanduslikku vormi. Reisikirjade, reportaazide ja esseedega oli ta saavutanud tagasihoidliku kirjanikukuulsuse. Jim Hawkinsi lugu, mis ilmus kõigepealt noorsooajakirjas ja siis 1883. aastal raamatuna, tõi hämmeldunud autorile äkilise maailmakuulsuse. Üksnes noortele lugejatele kirjutatud teosest sai paradoksaalsel kombel otsekohe täiskasvanute lemmikraamat. Tagasi vaadates kirjutas Stevenson, et "Aarete saare" sünni eest on vastutavad üks laps ja kaks lapsemeelset meest. Ei psühholoogitsemist ega eputamist, lühikesed laused ja igal leheküljel juhtub midagi "Aarete saar" on puhas märul karmis, selge hierarhiaga meestemaailmas. Erandiks on
kultuurinõukogu käsikirjade hindaja eesti kirjanduse alal, aastatel 1983-1988 oli ta sisserändajate ja vähemuskirjanduste toetuskomisjoni liige. Helga elab alates 2000. aastast koos abikaasa Enn Nõuga vaheldumisi Uppsalas ja Tallinnas. Helga Nõu kuulub 1930. aastail sündinud ja kuuekümnendail kirjandusse tulnud kirjanike üsna väikesearvulisse põlvkonda, kes asub väliseesti kirjanduse rajajoonel. Tema esimeseks kirjanduslikuks katseks oli 1950. aastal noorsooajakirjas ,,Tulehoidja" ilmunud gaiditeemaline meeleolupilt Järgmistel aastatel avaldati samas väljaandes, hiljem ka Stockholmi eestikeelses ajalehes Helga Raukase vesteid, lühijutte, reportaaze, illustratsioone jm. Kirjanik ise peab oma ilukirjanduslikuks debüüdiks 1962. aastal ajakirjas ,,Mana" ilmunud novelli ,,Kell kaheksa". 1965. aastal ilmus kirjaniku esimene romaan ja pikk proosa kujunebki tema põhisanriks, kuigi ta on kirjutanud ka novelle, näitemänge ja noorsoojutustusi
annaabi.ee 
