• 1908 lõpetas Helsingi ülikooli(folkloristika, ajalugu, esteetika) • Abiellus Sulo Vuolijoega • Lahutus 1923 • Perekonna nimi W-tähega Tegevus ühiskonnaelus • 1920-ja 30ndatel lõi kaasa Soome poliitikas • Toetas vasakpoolset liikumist • Salajased kontaktid Tšekaaga • Soome politsei süüdistused; 1943 arreteeriti • 1944 vabanes vanglast • Soome parlamendi liige • 1945-47 Yle raadio peadirektor Looming • Pseudonüüm Juhani Tervapää • „Niskamäe noorperenaine“ • „Justiina“ • „Juuraku Hulda“ • „Näidendid“ Huvitavat • Soome välisministri Erkki Tuomioja vanaema • Aastal 2011 tegi Juha Wuolijoki temast filmi „Hella W“ • Tema kaastööd 25 aasta jooksul NSV Liidu välisluurega kinnitas ka NSVL luurejuht Pavel Sudoplatov oma mälestustes Kasutatud materjal • http://et.wikipedia.org/wiki/Hella_Wuolijoki • http://www.valgark.ee/Hella%20Wuolijoki%20bibliograafia .htm • http://kultuur.postimees
rohkemgi. Mõned inimesed ei söögi korralikult, näiteks sooja toitu, vaid ostetakse igast snäcke ja rämpstoitu. Toitumine on väga palju muutunud. Keskaegsed söögikombed erinesid nüüdisaegsetest üsna oluliselt. Söögikoht oli aukohal. Laua ääres oli igaühel oma kindlaks määratud koht. Aadlikud ja madalam seisus istusid sageli eraldi lauas. Tavaliselt söödi kolm korda päevas. Sööki valmistas perenaine. Oli kombeks, et seal. Kus elasi nii vana- kui ka noorperenaine, jäi toitlustamine vanema ja kogenuma hooleks. Pidulaud oli alati kaetud linaga. Toidunõudeks olid laual soola- ja sinepitopsid, iga suu jaoks peeker ja nuga. Enne söömist pesti alati käed, sest söödi ju paljaste kätega. Praegusel ajal oleks see lihtsalt ebaviisakas. Peale käte pesemist loeti väike palve ja asuti roogade kallale. Toidu ettetõstmiseks kasutati lusikat ja kahvlit. Kahvel oli tavaliselt kas kahe- või kolmeharuline. Sellinne kahvel mida
Wuolijoki laenas lahkelt Rahvateatrile oma kodust näidendi tarbeks mööblit, ilma et keegi kahtlustaks, et need just tema näidendi jaoks on. Niskamäe naised osutus erakordselt populaarseks. Näidendi tegelik autor tehti teatavaks Wuolijoe 50ndal sünnipäeval. Selle keskne teema on abielurikkumise lugu ning väljapääsu otsimine dramaatilisest situatsioonist. Niskamäe naistele järgnes "Juuraku Hulda". "Niskamäe leipä" järg "Niskamäe noorperenaine" Teine maailmasõda tõi Hella Wuolijoele raskeid katsumusi. õTalvesõda - Kui sai selgeks tõde, et Soome ei suuda Venemaale vastupanu enam osutada, saatis Hella oma mõisast kirja välisminister Väinö Tannerile ettepanekuga, et ta võiks sõita NSV Liitu rahuläbirääkimisteks teed rajama, kuna tal olid vajalikud kontaktid olemas. Majandustingimuste raskenemise tõttu loobus kirjanik 1940. aasta lõpul Marlebäcki mõisast ja ostis Helsingi lähedal Jokela talu
annaabi.ee 
