Lihatõugu emaspardilt saab munemisperioodil (6...7 kuud) 145...150, munatõugu partidelt 200...260 muna. Ühe emaspardi kohta aastas 200 parditibu ning 400...500 kg pardiliha. Pardid hakkavad munema 4,5...5,5 kuu vanuselt. Munevad kella 2...3-st öösel 10-ni hommikul. Kergesti erutuvad. Partidel on suhteliselt kõrge kehatemperatuur (42 ºC). Kiire ainevahetuse tõttu vajavad pardid rohkesti hapnikku (4 parti = 60 kg lammas). Kiurikaste söötade seeduvus halvem kui hanedel. Noorpardid alustavad 50...60. elupäevast juveniilsulgimisega (50...60 päeva). Pardibroilerid tuleb tappa enne sulgimist 48...52 päeva vanuselt. Pardiliha toodetakse peamiselt muskuspartide ning muskuspartide ja lihaparditõugude (peamiselt pekingi tõug) hübriidide baasil mullarditega. Muskuspardid Päritolu ja levik Muskuspardi (Cairina moschata) kodumaaks on Lõuna- ja Kesk-Ameerika. Muskuspart on suluspesitseja metsalind, osav lendaja.
200…260 muna. Ühe emaspardi kohta aastas 200 parditibu ning 400…500 kg pardiliha. Pardid hakkavad munema 4,5…5,5 kuu vanuselt. 9 Munevad kella 2…3-st öösel 10-ni hommikul. Kergesti erutuvad. Partidel on suhteliselt kõrge kehatemperatuur (42 ºC). Kiire ainevahetuse tõttu vajavad pardid rohkesti hapnikku (4 parti = 60 kg lammas). Kiurikaste söötade seeduvus halvem kui hanedel. Noorpardid alustavad 50…60. elupäevast juveniilsulgimisega (50…60 päeva). Pardibroilerid tuleb tappa enne sulgimist 48…52 päeva vanuselt. Pardiliha toodetakse peamiselt muskuspartide ning muskuspartide ja lihaparditõugude (peamiselt pekingi tõug) hübriidide baasil – mullarditega. Muskuspardid Päritolu ja levik Muskuspardi kodumaaks on Lõuna- ja Kesk-Ameerika. Muskuspart on suluspesitseja metsalind, osav lendaja. Kultuurpopulatsioonid on tänapäevani säilitanud lennuvõime.
Lihatõugu emaspardilt saab munemisperioodil (6…7 kuud) 145…150, munatõugu partidelt 200… 260 muna. Ühe emaspardi kohta aastas 200 parditibu ning 400…500 kg pardiliha. Pardid hakkavad munema 4,5…5,5 kuu vanuselt. Munevad kella 2…3-st öösel 10-ni hommikul. Kergesti erutuvad. Partidel on suhteliselt kõrge kehatemperatuur (42 ºC). Kiire ainevahetuse tõttu vajavad pardid rohkesti hapnikku (4 parti = 60 kg lammas). Kiurikaste söötade seeduvus halvem kui hanedel. Noorpardid alustavad 50…60. elupäevast juveniilsulgimisega (50…60 päeva). Pardibroilerid tuleb tappa enne sulgimist 48…52 päeva vanuselt. Pardiliha toodetakse peamiselt muskuspartide ning muskuspartide ja lihaparditõugude (peamiselt pekingi tõug) hübriidide baasil – mullarditega. Muskuspardid Päritolu ja levik Muskuspardi (Cairina moschata) kodumaaks on Lõuna- ja Kesk-Ameerika. Muskuspart on suluspesitseja metsalind, osav lendaja.
algul. Puhasvalge sulestiku ja heade lihaomaduste tõttu levisid nad kiiresti kogu Euroopas, hiljem ka Põhja-Ameerikas ja Austraalias. Eelsberi partide kere on massiivne, rind sügav ja lai. Nokk ja jalad on roosad. Nad on vastupidavad haigustele ja kliimamuutustele, heade reproduktsiooniomadustega ja varavalmivad. Täiskasvanud isaspardid kaaluvad 4...4,5 kg, emaspardid 3,5...4 kg. Emaspart muneb aastas 80...130 muna. Muna keskmine mass on 90...110 g. Noorpardid kaaluvad 50...60 päevaselt 2...2,5 kg. Liha-munatõugu pardid Orpingtoni Loodi Inglismaal kaiuuga, eelsberi ja india jooksupartide ristamisel. Tõu nimetus pärineb aretusfarmi nimest. Orpingtonid hakkavad vara munema, keskmine munevus on 160 muna aastas. Kere on pikk ja lai, kael pikk, sulestik punakaskollane, ka õlevärvust. Kasv on neil kiire, 8- nädalased pardid kaaluvad ca 2 kg. Täiskasvanud isaspardid kaaluvad 2,6...3,5 kg, emaspardid 2,5...3,2 kg
annaabi.ee 
