Ta oli perekonna kaheksast lapsest vanuselt teine. Rahamurede tõttu kolis pere sageli ühest paigast teise. Kui Charles oli 12-aastane, heideti ta isa võlavanglasse. Poiss pidi mõneks ajaks koolist ära tulema ja laos tööle asuma (seega ei saanud Dickens peaaegu mingit haridust, tema õpetajateks olid ühelt poolt Cervantes, Lesage ja XVIII sajandi inglise romaanikirjanikud Fielding, Smolett, ning teiselt poolt nende Londoni vaestekvartalite asukad, keda ta oma lapsepõlves ja noormeheeas tundma õppis). Kahekümneselt sai Dickensist ajalehereporter, kes kirjutas kohtulugudest ja parlamendidebattidest. Ta hakkas kirjutama ka lühijuttusid ajakirjadele, pannes neile alla oma noorima venna hüüdnime ,,Boz". Peagi oli Dickens tuntud nii reformaatori kui kirjanikuna ja sündis ka Dickensi esimene teos ,,Tähelepanekuid lihtsate inimeste igapäevaelust". Tuntuks sai Dickens aga romaaniga ,,Pickwick-klubi järelejäänud paberid" (1836-37)
ta pidi kaksteist tundi päevas viksikarpidele silte kleepima. Seda alandavat ja painajalikku tööd kujutab autor hiljem romaanis „David Copperfield“ (1849–1850; e. k. 1937, 1991). Dickens ei saanud peaaegu mingit kooliharidust, tema õpetajateks olid ühelt poolt Cervantes, Lesage ja XVIII sajandi inglise romaanikirjanikud Fielding, Smolett, ning teiselt poolt nende Londoni vaestekvartalite asukad, keda ta oma lapsepõlves ja noormeheeas tundma õppis. Oma tulevaste romaanide teemadele jõudis ta päris lähedale kirjutajana advokaadikontoris, veel enam aga ajalehekirjasaatjana ja parlamendireporterina. Peagi sündis Dickensi esimene teos, „Tähelepanekuid lihtsate inimeste igapäevaelust“, mis ilmus algselt ajalehtedes nn Bozi skitsidena ja hiljem raamatuna (1836, Boz oli Dickensi pseudonüüm). Tõelise kirjanikukuulsuse
annaabi.ee 
