kirjeldab peategelane olukorda, kus ta lasi vastase maha, olude sunnil oli ta sunnitud viibima vastase laibaga ühes ja samas kaevikus pikka aega. Sel ajal ta mõtiskles, miks on tema seal kaevikus ja miks on seal tema vastane. Ta mõistis, et nad on seal üksnes sellepärast, et nende riigis võimul olevad inimesed on andnud selleks käsu. Neil puudus vabadus valida, luua enda tulevik ise. Tänapäeva ühiskonnaski otsustab komissariaat, kuna kuhu keegi aega teenima läheb. Noormeestelt võetakse õigus valida. Tean olukorda, kus noorpere kolis teise linna, kuna perepea oli saanud väga hea töökoha. Ajal mil perel hakkas kõik ülesmäge minema, saadeti noormehele komissariaadist kutse. Pere elu oligi ühe ainsa otsusega keeratud pea peale. Isa pidi lahkuma enda pere kõrvalt, jättes naise koos lapsega võõrasse linna väga väikse sissetulekuga. Aega läinud teenima noormehelt ei võetud ainult võimalus valida, vaid võeti ka tema lapselt
paljud sõbrad, tuttavad töötavad Soomes, enamus küll sellistel töödel, mida soomlane ise teha ei taha, kuid mõned on isegi arstid või lasteaia kasvatajad. Seejärel kohtusime napisõnalise, Rapla Vesiroosi gümnaasiumi õpilase Sandriga, kellel tundus olevat kiire. Tema arvates see, et eestlased käivad Soomes tööl on eraisikule hea, aga riigile väga halb. Järgmisena sattusime kokku kahe toreda Kehtna kutsekooli õpilasega, Tiit(18) ja Teet(17). Pärast küsimuse esitamist tuli noormeestelt kiire ja konkreetne vastus, et hästi. Paludes selgitada veidi täpsemalt, seletasid nad, et Soomes saab rohkem raha sama töö eest ning väismaal töötamine on uus kogemus. Teedu arvates on see küll veidi riigile halb, kuna maksud jäävad Soome, mille peale Tiit lausus: ,,Maksud võivad küll Soome jääda, aga papp, millega kalevipojad eestisse tulevad jääb ju siia." Viimasena rääkisime 24. aastase Johannaga, kes oli särasilmne ja rõõmsameelne neiu. Ta
depressiooni kohta ning kui levinud see haigus tänapäeval on. Küsitlust jagasin ainult interneti teel, ning see valmis programmiga Google Docs. Uurimistööküsitlust jagasin internetilehekülje Facebook kaudu. Uurimisküsimustikus oli kokku 9 küsimust, millest 7 olid valikuvõimalustega ning teises 2 küsimuses pidi vastaja kirjalikult vastama esitatud küsimusele. Tulemuseks oli 65 vastust küsimustikule. Väikeses ülekaalus olid vastanutest poisid, ehk 33(51%) vastust tuli noormeestelt ning 32(49%) vastust tüdrukutelt. Kõige rohkem vastati 11. klassidest, ehk 60% kõikidest vatanutest, 10. klassi vastuseid oli 25% ning 12. klassi vastuseid 15% kõikidest vastustest. Vastajad ei olnud ainult Pirita Majandusgümnaasiumi õpilased vaid erinevates koolides olevad õpilased. Kõige parema ülevaate sain nende vastustest, kes teadsid kirjalikult peast vastata depressiooni puudutavatele küsimustele ja tänu nendele sain ka ise paremini aru, milline on
annaabi.ee 
