[3] Täiskasvanud mardikad toituvad paar esimest päeva ning hakkavad seejärel paarituma ning paljunema. Paljunemiseks munetakse 10-30 munast koosnevad kärjed lehe alla (Joonis 3). Tüüpiliselt munevad emased mardikad ühe suve jooksul 400-800 muna, millest vastsed kooruvad 11-12 päeva pärast, olenevalt temperatuurist (Tabel 1). [4] Tabel 1. Mardikate paljunemise kiirus sõltuvalt temperatuurist Keskmine Noormardikate päevane Munade Tõuguline tekkimiseks temperatuur koorumine areng Nukkumine kuluv aeg kraadides päevades päevades päevades päevades 15 12 28 - - 18 8 19 18 45 21 6 14 14 34
Haudepilt on kiirikkäiguline, paarituskojast algab 2.....6 emakäiku. Haude areng jääb tihti pooleli ja talvituvad kas vastsed või nukud. Noormardikad väljuvad järgmise aasta juunis, põlvkond üheaastane. Kuivõrd haue rajatakse suve teisel poolel, pole püünispuudest abi. Tõrjeks tuleks värskeltasustatud puud talvel üles töötada ja metsast ära viia. Mänd: Säsiüraskid (Tomicus sp.) on meie männimetsade tavalisemad üraskiliigid. Nende nimetus tuleneb noormardikate küpsussöömast männi võras, kus nad närivad käike võrsete säsis. Tuulega kahjustatud võrsed murduvad ja varisevad. Tõukude areng toimub puu tüvel koore all. Erinevalt koore- ja niineüraskitest on säsiüraskid monogaamsed, kes asustavad vahel ka terveid puid. Suur- säsiürask (Tomicus piniperda) on must 3,5.....5,8 mm pikkune mardikas, kes asustab mändide paksukorbalist tüveosa, eelistatuks on vaigutatud männid, haigestunud või tulekahjudest ja tormidest kannatanud puud
annaabi.ee 
