[1] Kultuur Lääne kultuuris omistatakse muinasjuttudest lähtuvalt rebasele kavalus, mida ta kasutab lindude, eriti kanade püüdmiseks ning täbaratest olukordadest pääsemiseks. Keskajal levisid allegoorilised loomamuinasjutud rebasest, kes oma kavalusega võidutseb tugevamate loomade üle ("Rebaseromaan"), ("Reinuvader Rebane"). Hiinas jutustatakse libarebastest nagu Eestis libahuntidest. Eesti folklooris nimetatakse rebast reinuvaderiks. Üliõpilasorganisatsioonide noorliikmeid ja ülikooli esimese kursuse üliõpilasi nimetatakse rebasteks.[1] Kokkuvõte Rebasega on tegu väga kavala ja omapärase loomaga, keda on alati huvitav looduses kohata. Eestis on ta väga populaarne, peamiselt sellest, et temast on väga palju erinevaid muinasjutte ja muid jutte. 7 8 Kasutatud kirjandus [1] http://et.wikipedia.org/wiki/Rebane [2]http://miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F
kasutab lindude, eriti kanade püüdmiseks ning täbaratest olukordadest pääsemiseks. Keskajal levisid allegoorilised loomamuinasjutud rebasest, kes oma kavalusega võidutseb tugevamate loomade üle ("Rebaseromaan"), ("Reinuvader Rebane"). Hiinas jutustatakse libarebastest nagu Eestis libahuntidest. Eesti 39 folklooris nimetatakse rebast reinuvaderiks. Üliõpilasorganisatsioonide noorliikmeid ja ülikooli (ka keskkooli) esimese aasta üliõpilasi nimetatakse rebasteks. Rebane ei ole Eestis looduskaitse all ning nende küttimine on lubatud ja sagedane 2. Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Suvel lopsaka alustaimestikuga värvikirevas metsas mõjub punakaspruun karvastik
kasvavate ja paremat saaki andvate taimede seemneid. Nii kujunesid esimesed kultuursordid. Metsarikkamates piirkondades, kus põllumaa ettevalmistamine oli kõige hõlpsam maharaiutud puid põlema pannes, levis eelkõige alepõllundus. Peamine maaharimisriist oli kõikjal pikka aega kõblas. Ka karjakasvatus sai arvatavasti alguse järkjärgult. Ka küttidel on vahel komme kanda hoolt oma jahiloomade juurdekasvu eest, säästes karja noorliikmeid. Võimalik, et otsustavaks sai oskus suunata metsikuid lamba- ja kitsekarju nende juhtloomade mõjutamise läbi, mis võimaldas terve karja oma kontrollile allutada. Tõenäoliselt saidki lammastest ja kitsedest esimesed kodustatud kariloomad. Peagi järgnesid neile ka veised ja sead. Kariloomi peeti esialgu kui elusat lihatagavara. Taime- ja karjakasvatus ei tõrjunud pikka aega küttimist ja korilust kõrvale, vaid oli nende kõrval täiendav elatusallikas küttimise.
annaabi.ee 
