9. Veiste märgistamine ja nudistamine MÄRGISTAMINE Loomade märgistamine püsivate ja selgesti loetavate inventarinumbritega on algarvestuse esimeseks võtteks, milleta ei ole mõeldav ka jõudluskontroll. Märgistamisega määratakse looma individuaalsus, sest see väldib nende segiminekut. Õigete põlvnemisandmete tagamiseks märgistatakse kõik sündinud vasikad ja ostetud veised inventarinumbriga sündimise või karja toomise päeval. Farmides on, noorkarjaraamat, kuhu vasikad sündimise järjekorras sisse kantakse. Neis põllumajandusettevõtetes, kus pullvasikaid kasvatatakse nii tõuloomadena kui ka lihaks võib pidada eraldi noorkarjaraamatut. Inventarinumber pandi varem veise paremasse kõrva. Alates 2000. aasta jaanuarist pannakse kollane kõrvamärk ehk nn. euromärk mõlemasse kõrva. Uue looma sünd on alati suure tähtsusega. Kui vasikas sünnib, siis hiljemalt 24 tunni jooksul tuleb vasikas märgistada
majandamisotsuste tegemiseks. Põlvnemisandmete kogumine Veise põlvnemise andmeteks on identifitseerimis- või registrinumber, sünnikoht, nimi, sünniaeg, tõug, isa tõuraamatu või registrinumber ja ema registrinumber. Loomapidaja identifitseerib jõudluskontrollialuse piimaveise ööpäeva jooksul looma sündimisest arvates ja peab sündinud loomade üle arvestust sünniregistris (Noorkarjaraamat). Sünniregistrisse kantakse ka karja ostetud vasikad ja mullikad. Sündinud vasika isa määratakse sobiva seemenduse järgi, arvestades tiinusperioodi pikkuseks 280 ± 17 päeva, ning vasika tõuks loetakse isa tõug. Sobiva seemenduse puudumise või mitme sobiva seemenduse olemasolu korral jääb loom andmebaasis isata ning isa määramine toimub aretusühingu poolt kehtestatud korras.
annaabi.ee 
