söötmine. Kahel esimesel elupäeval tuleb sööt puistata õhukestele pappalustele või pestavatele plastmassalustele. Samal ajal peab tibude söödanõus olema sõmerat kruusa. Esimestel elunädalatel peaks söödakünad olema; 4 cm laiad ja sügavad ning 80 - 100 cm pikad; 2-4 elunädalani 6 cm laiad ning 5 cm sügavad; 5-12 elunädalani 14-20 cm laiad ja 14-16 cm sügavad. Rippsöötjates ja söödaautomaatides peab jõusööt ulatuma noorkalkunite selja kõrgusele; siis on söödakaod väikseimad. Kalkuneid söödetakse segajõusöötadega. Pidamine Kalkunikasvatuses rakendatakse mitmesuguseid kalkunite pidamise süsteeme: sügavallapanul, võrk ja restpõrandal, esimesed 20 päeva puuripatareis ja edasi sügavallapanul, esimesest elunädalast kuni realiseerimiseni puuris. Kalkunite kasvatamiseks sügavallapanul ehitatakse tavaliselt tüüplindlad, mis mahutavad ligikaudu 4000....10 000 kalkunitibu ja noorkalkunit. Lindla jaotatakse
omadused on eriti head: selles leidub keskmiselt 23...24% kergesti omastatavat proteiini. Kalkunite munatoodang võib ulatuda 50...100 munani ühel munemisperioodil. Emaskalkuni kohta on seega võimalik üles kasvatada 35...70 kalkunibroilerit. Kalkunitel on bioloogilisi iseärasusi, mis raskendavad nende kasvatamist: isas- ja emaslindude eluskaalu suur erinevus, aeglane suguküpseks saamine ja suhteliselt lühike munemisperiood, kalkunitibude ja noorkalkunite kõrgendatud nõudlikkus ratsiooni toorproteiini ja vitamiinisisalduse ning tibude tundlikkus pidamisreziimi suhtes. Kalkunikasvatuses rakendatakse mitmesuguseid kalkunite pidamise süsteeme: sügavallapanul, võrk- ja restpõrandal, esimesed 20 päeva puuripatareis ja edasi sügavallapanul, esimesest elunädalast kuni realiseerimiseni puuris. Kalkunite kasvatamiseks sügavallapanul ehitatakse tavaliselt tüüplindlad, mis mahutavad ligikaudu 4000..