ennast alkoholi mõju alla saada. Hakatakse võtma laenu, kuigi pole võimalustki ilma töökohata see kinni maksta. Joogiuimas aga selle peale ei mõelda nagu vanasõna ütleb ,, kes viina himustab, see võlga armastab". Peagi jäävad võlgades inimesed ka seetõttu kodututeks ning siis võib öelda, et alkohol rikub elu ära kui ei oska piiri pidada. Üha suurenevaks probleemiks on ka alaealiste alkoholilembus. Alkoholi hakatakse tarbima järjest noorematena, kuid lapse kasvavale organismile on alkohol eriti ohtlik. Arvatakse, et kui juua kanget alkoholi, on sul tänu sellele palju sõpru, kuid kui alkoholi tarvitamine muutub liiga sagedaseks hakatakse juba sõpru kaotama. Mida varem hakatakse jooma alkoholi, seda suurem on tõenäosus alkoholismile. Minu ning paljude teiste arust tirib alkohol alla Eesti maine, sest meie väikeses Eestis on alkoholiprobleemid palju suuremad, kui kusagil suurlinnades. Me, eestlased peame hakkama
erimunarakkulised kaksikud. Kuid võimalik, et üheks selel mõjutajaks on ka ümbritsev kk. Mis kohtleb neid kui erinevaid inimesi või identseid. LAPSENDAMISE UURIMUSED Tavapärane sarnasus oma vanematega võib olla tingitud ni geneetiliselt kui ka keskkonnamõjudest, kuna tavaliselt annavad vanemad lastele nii geeni kui ka kasvamise keskkonna. Lapsendatud lapsi mõjutab ka see, et geenid on nad küll vanematelt pärinud, kuid keskonna tekitavad uued vanemad.. Mida noorematena neid lapsendatakse, seda mõjuvõimsam on tekitatud kk nende ümber. GEENID NING JAGATUD JA MITTEJAGATUD KESKKOND Käitumisgeneetikud jagavad mõjud arengule kolme liiki: pärilikkus, jagatud kk ja mittejagatud kk. Pärilikkus viitab variatiivsusele, mis on seletatav geneetiliste erinevustega. Jagatud perekonna kk, muudab õed-vennad sarnaseks hoolimata geenidest. Mittejagatud kk on teistsugune kk variatsioon, mille poolest vennad ja õed erinevad
Ka sanitaarraie korras võetakse maha just vanad õõnsad puud, mis võivad olla lendoravale pontentsiaalsed puud, kuhu pesa ehitada (Timm; 2008). Vanad puud ja neist õõnte „eluea” jagu vanemad haavikud on kõige soodsam elupaik lendoravale. Paraku ei soosi Eestis levinud metsamajandusvõtted selliste metsade püsimist 9 ega taasteket. Puistud raiutakse juba palju noorematena. Kui langile jääbki säilikpuudena suuri haabasid, siis selleks ajaks, kui uus metsapõlvkond lendorava jaoks piisavalt vanaks saab, on alles jäetud puud tõenäoliselt leidnud kas loomuliku lõpu või liiga suured ja tüvemädanik neis liiga kaugele arenenud, et kanda endas lendoravale sobiva suurusega õõnsusi. Metsamajandamine on aastatega muutunud järjest intensiivsemaks ning selle käigus raiutakse maha puud vanuses, kuhu ei ole veel kujunenud lendoravale vajalikke õõnsusi elamiseks
Ka sanitaarraie korras võetakse maha just vanad õõnsad puud, mis võivad olla lendoravale pontentsiaalsed puud, kuhu pesa ehitada (Timm; 2008). Vanad puud ja neist õõnte ,,eluea" jagu vanemad haavikud on kõige soodsam elupaik lendoravale. Paraku ei soosi Eestis levinud metsamajandusvõtted selliste metsade püsimist 9 ega taasteket. Puistud raiutakse juba palju noorematena. Kui langile jääbki säilikpuudena suuri haabasid, siis selleks ajaks, kui uus metsapõlvkond lendorava jaoks piisavalt vanaks saab, on alles jäetud puud tõenäoliselt leidnud kas loomuliku lõpu või liiga suured ja tüvemädanik neis liiga kaugele arenenud, et kanda endas lendoravale sobiva suurusega õõnsusi. Metsamajandamine on aastatega muutunud järjest intensiivsemaks ning selle käigus raiutakse maha puud vanuses, kuhu ei ole veel kujunenud lendoravale vajalikke õõnsusi elamiseks
annaabi.ee 
