passiivne tugitoolidetektiiv Nero Wolfe, kelle loojaks oli Rex Stout. "Kellade" ilmumise puhul kirjutas arvustus: "..."Kellad" on küllaltki meeldiv kui tegevusest loobunud ja vanaduspuhkust veetva Hercule Poirot` kirjeldus; raugastunud Poirot kirjeldus, kes tegevusetusest rahutust tundes on valmis tegutsema, lahkumata tugitoolist. Raamat väärib tähelepanu ka kompositsiooniliste trikkide ja võtete poolest, mis oma sädelusega pimestaksid nooremaidki konkurente. (...) Öelgem lihtsalt, et tegemist on suurejoonelise kriminaalromaaniga kogu tema hiilguses ..." (New York Times Book Review.) "Kellad" on väike nägus Poirot Christie, tasemel teos, ehkki mitte väljapaistev... Kuritegu on tehtud nimme fantastiliseks ja jälgi on põhjalikult segatud, nii segatud, et tegelikult suudab vaid Poirot leida lahenduse huupi mõistmise teel; ilmselt meie, lugejad, seda küll ei suuda..." (Times`i kirjanduslik kaasanne.)
loomistõukeks oli fašismi võimutuleku ajal Saksamaal läbielatu. Masingu esikkogu on stiililt raskendatud, tihti kuhjava pildistikuga, ootamatute, mõnikord isegi sürrealistlike assotsiatsioonidega, isikupäraste vabadustega keelekasutuses. Kontrastina mõjuvad „Džunglilaulud“, mis on valitud rõhutatult lihtsa pildistikuga luuletustest. Lüürilise kõrval on Masing harrastanud suuri lüroeepilisi kompositsioone. Masingu Ida-entusiasm ja lüüriline hoiak on mõjustanud nooremaidki luuletajaid. Kogud: „Neemed Vihmade lahte“, „Džunglilaulud“, „Udu Toonela jõel“, „Aerutades hurtsikumeistriga“, „Kirsipuu varjus“, „Ehatuule maa“. Masing on tahtlikult teistest erinev: ta kasutab Ü asemel Y-d, mis algab Aaviku keeleuuendusest. Masingule on omane esseistlik looming: loominguline + esseistlik osa loovad tervikteose. Tema looming on religioosne ja müstiline. Masingu süntaks on alati keeletoimetajatele probleeme valmistanud
annaabi.ee 
