Tund aega kestis sõit, kui mileedi hakkas aru saama, et ta võeti vangi. Ta pandi tuppa kinni. Ta ei saanud aru mis toimub. Järsku ilmus tema juurde tema vend, lord Winter, kellega nad hakkasid rääkima. Winter lausus talle, et ta teab kõiki mileedi tehtud patte ning et ta on nüüd siin vangis. D.A, Athos, Porthis ja Aramis puhkasid ookeani ääres vist ja jõid veini. Nad said ühelt naiselt kirja(kellelt?) Kardinal tuli nende juurde. Nad peitsid kohe kirja ära. Kardinal noomitas neid pidutsemise ja kirja ära peitmise eest. Kui ta ära läks. Kästi Grimaudile naise kiri ära süüa. Tema Eminents soovib, et neli meest kuuluksid talle. Esimesel mileedi vangistuse päeval teeskles ta, et ta minestas ning ta üritas Feltonit tappa, kuid nuga, mis seal oli, oli ümara otsaga. Teisel vangistuspäeval hakkas ta oma usulaule laulma kõvasti üle maja, mis paljusi ärritas. Kolmandal päeval suutis ta juba Feltonit endasse kiinduma panna
tema ema mürgitasid Britannicuse ära. Tunde ja kohuse konflikt Corneille'il, Racinel aga puudub kohusetunne, järelikult ei saa olla kohuse konflikti. Ta uuris Machiavelli ,,Valistejat", mille võtmes ongi kirjutatud ,,Britannicus". Racine vaatab siin võimuiha kui ühte armuiha liiki. Ta ei olnud ühiskonna kriitik. Ülistas ülimat machiavellismi, jälgis pidevalt seda konjuktuuri. Kui ta sai kuningliku ajalookirjutaja koha, siis hakkas nii ülevoolavalt meelitama Louis XIV, kes teda noomitas, hakkas kuningale närvidele käima. Ta lõpetas oma kärjääri kuningliku ettelugejana. Kõik klassistlikud tragöödiad kirjutatud aleksandriinis. Andis endale aru võimukire hukatuslikkusest. 1670nendal kirjutatud ,,Berenike" - intriig, täpselt nädal pärast esietendust toob Moliere trupp välja sama näidendi Corneille'i kirjutatud. Kaks samasüzeelist näidendit üheaegselt. Arvatavasti tellinud üks isik, selleks isikuks Inglise Henriette, kes oli Louis XIV vennanaine.
annaabi.ee 
