seda võimalikult rohkem oleks, aga kuulsuse ja arukuse ja tõe ning oma hinge eest, kuidas seda võimalikult paremaks muuta, sa hoolt ei kanna ega mõtlegi selle peale?" Kui aga keegi teie hulgast hakkab vastu vaidlema ja väidab, et ta selle üle muretseb, siis ei lase ma teda korrapealt lahti ega lähe tema juurest ära, vaid hakkan teda küsitlema ja kontrollima ja uurima, ja kui mulle näib, et tema voorust ei ole ja ta üksnes tühje sõnu teeb, siis noomin ma teda, et ta kõige väärtuslikumat alahindab, tühist aga üliväärtuslikuks peab." Nii loobib Sokrates juba kohtu ees nooli kuulajate lihasse ja kinnitab vastastele kõhklematult üha ja jälle oma rikutust. Kas Sokrates ei mõista oma kasu silmas pidada ega tea, mida temast arvatakse? Kas ta ei tea, et on kuulajate jaoks kummaline, inimesi oma küsimustega piinav kiusaja, oht tsiviliseeritud ateenlaste elukorralduse hoolega sepitsetud alusele?
MASAMBA PAKI. Pidi endale varsti rikka naise saama. Ütles mulle,et siis ei pea enam kunagi tööd tegema. Ja kui ma ei saa naist siis mul on juba 1000 eurot taskus. PRIIDU : Oh see kõik on tõsi ! Mind on petetud. Hirmsal kombel petetud ! Mu Elsast pidi mu vanaduse tugi saama ja nüüd peab ta ühe murjamiga laulatatud saama. Oh mu süda lõhkeb, kui ma selle peale mõtlen. MADIS : Minu Aadul on ka imelik mõte pähe tulnud- tahab vana külatädi Viiut ära võtta ! Küll noomin ja pahandan aga ei aita miskit. Mul oli küll üks hea nõumees , üks vana soldat Aabram. Aga see on ka mitmendat päeva kadunud. PRIIDU( langeb nuttes Madise kaela) Uuu, uuu, uu. Armas Madis mu süda läheb lõhki- uuuuhuu- uuu MADIS : (nutab ka) Uuuuhuu ! Priidu, armas naaber PRIIDU : Minu süü kõik. Uhuu ! Oleksin ma oma Elsa sinu Aadule andnud. Sinu Aadu on mõistlik poiss ja oli Elsa meele järele. MADIS : Uuuuhhuuu ! Noorel agaral pojal vanatüdruk mõrsjaks