õpetlik, selle kõrval ka lõbustav, siis K. E. Sööt lähtub tunnetest, eelkõige armastusest lapse vastu, olles selleski suhtes lähedane rahvaluulele. o Lastelaulud on sisult vaheldusrikkad ning pingsad, neis on väikese lapse psüühilisi iseärasusi arvestavat liikumist ja tegevust. Luuletaja kõneleb lapsega hellalt ja sõbralikult, otseselt noomimata või õpetamata: juhib tähelepanu loodusnähtustele, loomadele-lindudele ning last ümbritsevale muule maailmale, luues oma kunstipärase maailma, kus valitseb ilumeel. o Luules esile tõstetud kola- ja lausekujundite kasutamine (onomatopöa, glossolaalia, kordused, alliteratsioon ja assonants). hällilaulud "Uni tuleb", "Äiu, lahke lapsuke"; hüpituslaulud "Oad sulle, kaerad mulle", "Sõidulaul";
· Tema vahendusel on paljud rahvalaulud läinud uude ringlusesse ning olnud juba mitme põlvkonna headeks lapsepõlvekaaslasteks. · Esimene, kes loob tugeva emotsionaalse kontakti väikese lugejaga. · Lähtub tunnetest, armastusest lapse vastu, olles lähedane rahvaluulele. · Lastelaulud on sisult vaheldusrikkad ning pingsad, neis on väikese lapse psüühilisi iseärasusi arvestavat liikumist ja tegevust. · Kõneleb lapsega hellalt ja sõbralikult, otseselt noomimata või õpetamata, juhib tähelepanu loodusnähtudele, loomadele-lindudele ning last ümbritsevale muule maailmale. · Esile on tõstetud ohtrat kõla- ja lausekujundite kasutamist. · ,,Upa, upa, oalilli" o Äiu, lahke lapsukene o Uni tuleb o Unelaul o Ehatäht kiirgab o Juba liigub lingi juurde lapse kasvamisest o Oad sulle, kaerad mulle o Lapsuke tahab põlvele o Upa päikese ääre peale