Järgarvsõnad vastavad küsimusele mitmes? nt kümnes. Süntaktiliselt need sarnanevad omadussõnadega. Tunnuseks on -s:-nda, erandiks vaid esimene ja teine. Süntaktiliselt käituvad järgarvsõnad adjektiivide sarnaselt. Murdarvsõnad vastavad küsimusele mitmendik? Nt neli viiendikku. Kõiki neid võib struktuuriliselt jagada liht- ja liitmurdarvsõnadeks. Prepositsioonid Prepositsioon on kaassõna, mis asub seda laiendava noomenifraasi ees. Prepostisioone jaotatakse kolmeks:need, mis on enne nimisõna või demostratiivset asesõna need, mis on indikatiivse suffiksiga need, mis on sõltumatud. Vorm on nimisõna eelsel ja demostratiivsetel asesõnadel peaaegu alati samaväärne, välja arvatud datiivse preposiooni I'ga. Eesti keeles on eessõnu vähe, nt enne (õhtut), keset (teed), piki (randa), ilma (emata), kuni (metsani), läbi (udu), mööda (tänavat). Kokkuvõte
fonoloogiline süsteem e häälikusüsteem fonotaktika- häälikute ühendamine fonotaktilised reeglid- kehtivad alati konkreetse keele puhul formaalkeel- kunstlikult loodud märgisüsteemid, nt. matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide kohta formatiiv e. häälikukuju e. väljenduskülg fraas- lause funktsionaalne struktuuriosa fraasistruktuurigrammatika- keskne lähtepunkt, et lauseid ei saa kokku panna suvalistest fraasidest, vaid on olemas piiravaid reegleid: kaks noomenifraasi lauset ei moodusta, küll aga noomenifraas ja verb või verbifraas. Lause põhistruktuuri saadi niisiis kirjeldada reegliga S NP + VP. Kumbagi peamoodustajat saadi siis edasi jagada struktuuriosadeks koos nende jaoks tarvilike reeglite esitamisega, mis määrasid, mis osadest miski moodustaja võib koosneda. frikatiiv e hõõrdhäälik- konsonant, mille hääldamisel õhuvool läbib küllaltki kitsast kohta ja tekitab müra
annaabi.ee 
