(Katsetulemuste analüüs, märkused, järeldused) Katsetulemused näitasid, et peale karastamist suureneb terase kõvadus, kuid tekkinud sisepingete tõttu väheneb sitkus ja teras muutub hapraks. Karastamisjärgne kõvadus sõltub keskkonnast, milles teras pärast austenitiseerimist jahutatakse. Pärast noolutamist suureneb terase sitkus, kuid väheneb terase kõvadus ja tugevus. Mida kõrgem oli noolutustemperatuur, seda enam vähenes terase kõvadus. Kuna teraseid noolutasime vaid 20 minutit, mis on oluliselt väiksem kui tegelik noolutusaeg, seetõttu terase sitkus oluliselt ei tõusnud, ning katsekehad purunesid murdes hapralt.
0,07 60 210 20 51, 51, 50 0,07 50 360 20 40, 40, 39 0,07 33 500 20 24, 28, 29 Märkused: Tööstuses noolutatakse terast pikemalt, kuid meie noolutasime 20 minutit. Kokkuvõte/järeldused: ( Karastamisel: 1. Vees tekib martensiit. 2. Õhus austeniit laguneb ja tekivad erinevad ferriidi ja tsementiidisegud. 3. Õlis austeniit laguneb ja tekivad erinevad feriidi ja tsementiidisegud. Noolutamisel: 1. 210 C võib suureneda mõnevõrra suure süsinikusisaldusega terase detaili kõvadus tänu jääk austeniidi
% HRC °C min HRC 0,58 55 250 15 51 0,58 40 400 15 50 0,58 32 550 15 45 Märkused: Tööstuses noolutatakse terast vähemalt 45 minutit aga aja kokkuhoiu mõttes noolutasime 15 minutit. 1,5 s- vees 6 s- õlis 30 s- õhus Graafikust võib järeldada seda, et mida kauem jahutatakse, siis seda väiksemaks muutub katsekeha kõvadus. Kuigi vees karastati viite erinevat katsekeha, on erinevused suured. Seda muudab see, et katsekehade süsiniksisaldused on erinevad. Järelikult võib järeldada seda, et vesi on kõige parem keskkond materjali karastamiseks. Graafikult võib välja lugeda, et mida suurem on süsinikusisaldus, seda suurem on HRC. Kuigi
annaabi.ee 
