G. Schmidt, Leipzig, 1972; V. Appelrot, Moskva, 1957, 1. tr. 1893; N. Novosadski, Leningrad, 1927; M. Gasparov, Moskva, 1978 (raamatus "Aristotel' i antichnaja literatura", lk. 111-163). Juhtudele, kus tõlkija on kõrvale kaldunud Bywateri poolt aktsepteeritud tekstist, eelistades erinevat käsikirjalist lugemit, erinevat konjektuuri või tõlgendust, on osutatud vaid siis, kui teine lugem või tõlgendus annab olulise erinevuse. Tõlkes tõlkija poolt lisatud sõnad on paigutatud noolsulgudesse. Tekstikriitilises mõttes tähistavad noolsulud konjektuurilist teksti täiendamist, nurksulud tekstist eemaldamist, rist teksti rikutust ja asteriskid lakuuni. Lisaks traditsioonilisele jaotusele peatükkideks osutatakse veerisel lausete alguse puhul Berliini akadeemilise väljaande (1831) paginatsioonile, mille järgi Aristotelesele tavaliselt viidatakse: neliknumber osutab selle väljaande leheküljele, täht veerule ning viimane number reale.
vasakpoolsele sõrmisele (nupule). „Parem-klõps” – vajutus hiire parempoolsele sõrmisele. „Topel-klõps” – kaks üksteisele järgnevat kiirelt (vahega vähem kui pool sekundit) vajutust hiire vasakule sõrmisele. Topeltklõpsu kasutamist juhib põhimuutuja ÜLESANNE I Pinnatükk 52 Noolsulgudesse on paigutatud senine arvuti poolt kasutatav muutuja väärtus, („default”) kui ollakse sellega nõus, vajutada ↵, kui aga ei – sisestada muutujale uus väärtus. Põhimuutuja DBLCKEDIT väärtused: 0 (või OFF) – topelt-klõpsu toimed on välja lülitatud; 1 (või ON) – topelt-klõpsu toimeid saab kasutada. Palju-kõrvaliste hiirte puhl lähtuda nende kasutusõpetustest. Kolm punkti „ . .
annaabi.ee 
