levikutakistusi, millest nad omal käel vaevalt jagu oleksid saanud (Pleijel 1993:75). Liike on lisandunud pidevalt, kuid viimastel aastasadadel on protsess oluliselt kiirenenud (Kangur jt 2005:4). Keskkonnaameti andmetel on Eestis 2011. aasta seisuga 947 võõrliiki. Invasiivsetest soontaimedest on enam kõneainet pälvinud: Hiid- ja Sosnovski karuputk, ida-kitsehernes, kanada kuldvits, harilik tõlkjas, väikeseõieline lemmats, hobuoblikas, kurdlehine kibuvits, noollehine salat, süst- ja paljulehine aster ning karvane võõrkakar. Teave Eesti vete võõrliikide kohta on ebaühtlane, aga kaheksa olulisemat invasiivset veelooma Eestis on: vesikirp, vikerforell, hõbekoger, karpkala, liiva uurikkarp, tavaline rändkarp, hiina villkäppkrabi ja hulkharjasuss. Maismaaselgrootutele võõrliikidele on hakatud Eestis tähelepanu pöörama võrdlemisi hiljuti ning enam leiab kajastust: viinamäetigu, majasikk, kartulimardikas, vaaraosipelgas ja majasääsk
organisme. Elupaikade fragmenteerumise järel suurimaks elustiku ohuteguriks. N: tähk-toompihlakas, süstlehine aster, pajulehine aster, ohtetu luste, harilik tõlkjas, pihkane haiklõug, teekummel, lõhnav kummel, harilik sigur, kanada pujukakar, läikiv tuhkpuu, tähk- kukehirss, kanada vesikatk, mets-pajulill, gallia koerasinep, ida-kitsehernes, karvane võõrkakar, Sosnovski karuputk, väikeseõiene lemmalts, sale luga, noollehine salat, tatari piimikas, liivkress, karjamaa-raihein, hulgalehine lupiin, hübriidlutsern, valge mesikas, harilik katkujuur, palsampappel, kurdlehine kibuvits, hobuoblikas, punane leeder, must leeder, harilik seebilill, pihkane ristirohi, kanada kuldvits, roosa ristik, verev lemmalts. Ohustatud ja haruldased taimed - Arvukus või haruldus sõltub liigi ja asustamiseks sobilike kasvukohtade vastastikusest seosest. Haruldane liik võib olla paiguti arvukas, aga neid kohti on vähe.
annaabi.ee 
