horoskoopi 8.teadus- *Kreeka teaduse hiilgeaeg *filosoofia kui terviku teadusharud eraldusid omaette valdkondadeks *saavutati paljudes teadusharudes silmapaistvat edu *tähtsaim teaduskeskus oli Aleksandria *matemaatik Eukleides: võttis teoses ,,Elemendid’’ kokku kogu senises Kreeka matemaatikas saavutatu ja sõnastas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni *hellenismiperioodi kuulsaim füüsik Archimedes: leiutas; konstrueeris linnakindlustusi, kivi –ja nooleheitjaid *astronoomid uskusid kindlalt, et Maa on kerakujuline *Ptolemaios koostas maailmakaardi; tema sõnastatud antiikaegsed seisukohad kujundasid Euroopa õpetlaste arusaamu uusaja alguseni
Matemaatik, poeet, Matemaatik, teos Füüsik ja leiutaja Astronoom, atleet, geograaf, ,,Elemendid" kruvi (tol ajal Astroloog, astronoom. Arvutas kogu senine veetõstuk), Matemaatik, välja Maa matemaatikas konstrueeris: kivi- Geograaf koostas ümbermõõdu saavutatu ja ja nooleheitjaid. maailmakaardi varjude võrdlemise sõnastas ning Seadus kehade Hiina-Kanaari, abil, mis langesid tõestas geomeetria veeväljasurvest. Island-Aafrika keskpäeval põhialused, mis sisealad. erinevatel viivad tänapäevani. Käsiraamatute
Aleksandria ning erinevalt varasemast ajast hakati nüüd spetsialiseeruma erinevate teadusharude uurimisega. Matemaatik Eukleides(IV saj teasel poolel eKr) võttis kokku oma teoses "Elemendid" kogu senses Kreeka matemaatikas saavutatu ja sõnastas ning tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni. Archimedes, kuulsaim füüsik ja leiutaja( III saj eKr) pärines Sitsiiliast, leiutas kruvi, konstrueeris linnakindlustusi ja sõjatehnilisi seadmeid(kivi- ja nooleheitjaid), füüsikas avastas ta seaduse kehade veeväljasurvest. Hellenismiperioodi astronoomid uskusid kindlalt, et Maa on kerakujuline, arvutati välja maa ligikaudne ümbermõõt. Ptolemaios(II saj pKr) oli seisukohal, et universumi keskpunktiks on Maa. Ptolemaios koostas ka maailmakaardi, mis hõlmas Hiinast Kanaari saarteni ning Islandist ja Skandinaaviast Aafrika sisealadeni. Ptolemaiose sõnastatud antiikaegsed seisukohad kujundasid Euroopa õpetlaste arusaamu kuni uusaja alguseni. 2
saj eKr) mitmeköitelise põhjapaneva teose ,,Elemendid", milles ta sõnastas elementaargeomeetria põhialused. Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes (3. saj eKr) formuleeris aga muu hulgas ka hüdrostaatika (kehade veeväljasurve) seaduse. Pärimuse kohaselt olevat ta selle peale tulnud vannis istudes, hüpanud sealt ennastunustavas vaimustuses välja ja hüüdnud: ,,Heureka!" (kr k ,,leidsin"). Temalt pärineb ka suurel hulgal sõjatehnilisi seadmeid kivi- ja nooleheitjaid. Hellenismiajastu astronoomidele oli enesestmõistetavalt selge, et Maa on kerakujuline. Ligilähedaselt osati isegi Maa ümbermõõtugi välja arvutada. Üks tolle ajajärgu astronoome, Aristarchos /-rhos/ (4.-3. saj eKr) Samoselt (Väike-Aasia lääneranniku saarestikus) esitas ajaloos esimesena heliotsentrilise (päikesekeskse) maailmapildi. Püüdis esimesena määrata Päikese ja Kuu suurust ja kaugust Maast. Ta väitis, et Päike ja
annaabi.ee 
