A 2 2 3 3 B 2 3 1 5 ii. Kui otsekorrutist × kujutada ristkülikuna, siis seost hulkade ja vahel võime kujutada ükskõik millise kujundina selle ristküliku sees. . iii. Maatriksesitus. Olgu = {1, . . . , } ja = {1, . . . , } ning × . Seame seosele vastavusse maatriksi = (), kus = 1, kui ( , ) ja = 0, kui ( , ) , kus = 1, 2, ... , ja = 1, 2, ... , . iv. Seoseid võib kujutada ka mitmesuguste nooldiagrammide abil. Kui element on seoses iseendaga, siis seda väljendab ringnool algus- ja lõpp-punktiga sama elemendi juures. v. Eespool oli juba mainitud, et seost võib määrata ka sõnaliselt, mingi omaduse või tingimuse abil, valemina jms. Seoste omadused Binaarset seost hulgal nimetatakse: refleksiivseks, kui iga element on iseendaga seoses, s.o iga korral (,); antirefleksiivseks, kui ükski element ei ole endaga seoses, s.o iga korral (,);
.. , n , kui ja , kui ja j=1,... , m . Näiteks, olgu A={a , b , c ,d } ja B={1, 2, 3 } ning R={(a ,2) ,(b , 1) ,(b ,3),(d , 2) } . Siis M R =(0 1 0 10 1 0 0 0 1 00). 4. Seoseid võib kujutada ka mitmesuguste nooldiagrammide abil. Joonisel on kujutatud seos R hulga A={0, 1,2, 3, 4,5 } elementide vahel, kus (a , b) R on väljendatud noolega elemendist a elementi b . Seega antud juhul R={(1, 3),(2,5),(3, 3),(4,2) ,(5, 2) } . 5. Eespool oli juba mainitud, et seost võib määrata ka sõnaliselt, mingi omaduse või tingimuse abil, valemina jms. Funktsioon kui seose erijuht Olgu X ja Y hulgad
annaabi.ee 
