Koostada kiiruste ja kiirenduste plaan väntmehhanismile. Lähteandmed valida vabalt. 13. Leida väntmehhanismi korral tasakaalustav jõud, mis mõjub vända otsale risti vändaga, kui arvesse võtta vaid kolvile mõiuvat jõudu. Lähteandmed valida vabalt. Ft*vB=F*vC => Ft=F*vC/vB 14. Leida sarniirnelilüliku korral tasakaalustav jõud, mis mõjub vända otsale risti vändaga, kui arvesse võtta vaid nookurile mõjuvat momenti. Lähteandmed valida vabalt. Ft*vB=M* => Ft=M*/vB 15. Tuua näide kasuteguri arvutusest mehhanismide jada korral. Mehhanismide jada korral kasutegurid korrutatakse. Näiteks kettülekande ja hammasülekande jadamisi asetsemise korral on kasutegur: j=Wkasulik/Wmotoorne= kettülekanne * hammasülekanne<1 16. Kirjutada hooteoreemi võrrand. Tehtud töö A=Amotoorne - Atakistus=J*2/2+m*v2/2-( J*02/2+m*v02/2)= 17
raskemates tingimustes, seega on tema termopaisumine ka suurem. Kuid on ka mootoraid, kus sisselaske – ja väljalaskeklappidel on võrtsed klapivahed. Nookurid omavad klapipilude regulleerimiseks regulleer – polti ja tema fikseerimiseks kontramuttrit. Nookuri õlituseks kasutatakse enamjaolt mootori tsirkulatsiooniõlitust, kas sund või paiskõlitast väga harva kannuga õlitust või veelgi harvema tahket määrimist. TÕUKURIVARDAD Ülesanne: ülekanda tõukuritelt saadud liikumine nookurile. Valmistatakse terastorust, seest õõnsad (et oleksid kergemad) ja mõlemad otsad on varustatud sfääriliste otsikutega. TÕUKURID Ülesanne: Muuta nukkvõlli nuki pöörlev liikumine edasi – tagasi liikumiseks ja anda see edasi nookurile. Konstruktsiooniliselt võivad tõukurid olla: rulltõukurid (koosneb: tõukuri kann, tõukuri juhtkere, sõrm, rull) Tõukurid kinnitatakse koos tõukuri juhtkerega mootori külgriiulile. nukkvõlli kohale
töötsükli ajal on aga klappe vaja liigutada vaid üks kord. Nukkvõlli vastu toetub tõukur, mis libiseb piki nuki kontuuri ja hakkab seda järgides üles-alla liikuma. Järgmine lüli klapiajamis on tõukurvarras, mis tõukuri liikumise ülespoole plokikaanes olevale nookurile edasi annab. Rocker on üleval pildil see jupp, mis pidevalt edasi-tagasi kõigub. Rocker annab tõukurvarda liikumise klapile edasi, aga üldjuhul pole ta võrdõlgne, vaid klapipoolne õlg on pikem, tavaliselt 1,5 kuni 1,7 korda. Oluline osa klapiajamist on ka klapivedru. Klapivedru peab olema seda jäigem, mida järsem on nukkvõll ja mida kõrgemaid pöördeid kasutatakse, et tagada, et klapp õigeaegselt sulguks
joon 5-4) on kindlaks määratud nuki kujuga. Aksiaalsel mehhanismil on iga faasi profiili- ja pöördenurgad omavahel võrdsed. Desaksiaalsel mehhanismil (vt. joon 5-4) on e= e ± ja n= n . Nendes valemites tuleb võtta ülemine märk siis, kui desaksiaalsus on positiivne. Kolmnurkadest Aaoa´1 ja Aba´1 joonisel 5-4 selgub, et =arcsin(se/ReRo), kus se-tõukuri käik, Re- nuki eemaldumisraadius, Ro- nuki alusringjoone raadius. Nukkmehhanismi sünteesimisel lähtutakse tõukurile (või nookurile) etteantavast kiirendusseadusest.Praktikas kasutatavaid liikumisseadusi on palju, näiteks koosinuseline, siinuseline, kaldsiinuseline, konstantne, trapetsiline kiirendusseadus jne. Neil seadustel on erinevad kinemaatilised ja dünaamilised omadused. Õige liikumisseaduse valik võimaldab igas olukorras saada soodsaima mehhanismi. [Liikumisseaduste analüüs toimub loengul ja laboris]. Lähtudes valitud kiirendusseadusest arvutatakse tõukuri või nookuri siirete sõltuvus ajast (vt joon. 5-5)
annaabi.ee 
