hingamisel raku sees, spetsialiseeritud rakud - heterotsstid ja vesiikulid. Assotsiatsioon taime ja N2 siduvate bakterite vahel: lmmastiku sidumine fllosfri ja risosfri bakterite poolt; 5-25 kg N ha-1 a-1. N2 sidumine toimub intensiivselt mikroelupaikades lhikestel perioodidel. Lmmastiku sidumine smbioosis 1.-Rhizobium ja liblikielised taimed, varasem perekond Rhizobium on jaotatud 4 (Rhizobium, Sinorhizobium, Bradyrhizobium, Azorhizobium) perekonda kokku 16 liigiga. Noodulite moodustumine taime juurel- selleks vajalikud geenid paiknevad plasmiidis. Lmmastiku fikseerimine algab noodulis 8-16 peva prast bakteri tungimist taimerakku. Noodulid koosnevad neljast erinevast tsoonist. Aktiivne N2 sidumine toimub tsoonis, kus paikneb leghemoglobiin. Sltuvalt nooduli tbist eksporditakse NH3 vi glutamaati, aspartaati, priine peremeestaime rakkudesse. Noodulite moodustumise puhul on tegemist peremeestaime spetsiifilisusega: maaphklil vivad nooduleid moodustada mitmed
juuremügaraid. Nad tegelevad lämmastiku sidumisega, annavad selle taimedele ja saavad vastu suhkrut. Liblikõielised seetõttu on suutelised asustama kohti, kus on lämmastiku defitsiit. Seetõttu enne kartuli kasvatamist kasvatatakse 1 aasta ristikut. 50 Sojaoa juurenoodulid nt: Lepp – Leppa juurtel asuvad aktinoriissete noodulite kolooniad. Leppa on palju, sest nad on suutelised kasvama väljakurnatud põllumaale. Lepa akroniirsed noodulid nt: Sinivetikas – Sinivetikas Anabaerra azollae on võimega siduma lämmastikku ning ta elab sümbioosis Azolla filiculoides’iga (sõnajalg) . Kui riisipõllud on vee all, katab vee sõnajalg, kellega sümbioosis lehtedes sinivetikas. Kui vesi taandub, siis on lämmastikurikas väetis riisile.
poolt fikseeritud lämmastikku ammooniumi näol. Ajajooksul taimerakud ja bakterioidid vananevad. Võrreldes välise hapniku kontsentratsiooniga (250 mM) on noodulisisene hapnikukontsentratsioon peaaegu kümme korda madalam (30 mM). Selle eest, et bakterioididel jaguks hingamiseks hapnikku, vastutab taimevalk leghemoglobiin, mida sünteesitakse vahetult pärast seda, kui algab lämmastiku fikseerimine. Bakterirakud produtseerivad noodulite kujunemisel nodulatsioonifaktoreid lipooligosahhariide, mida kodeerivad nod geenid. Noduleerivad faktorid indutseerivad juurekarvade deformeerumist ja hargnemist 48 ning infektsiooniala laienemist. nod geenide avaldumist indutseerivad taimeraku poolt produtseeritud flavonoidid ja isoflavonoidid. Erinevad taimeliigid sünteesivad nooduli arengu erinevatel etappidel erinevaid flavonoid-induktoreid
annaabi.ee 
