muid ehitisi ja teha mereuuringuid. Ülejäänu osas kehtivad avamere kohta käivad reeglid, aga piiranguks on kaldariigi ja teiste riikide õigustega arvestamise kohustus. SÜVAMEREPÕHI – maailmamere põhja osa ja selle all asuvat maapõu, mis ei kuulu ühegi riigi rahvusliku jurisdiktsiooni alla Tegemist on uue institutsiooniga mereõiguses. Selle reguleerimine muutus vajalikuks hetkest, kui süvamerepõhjast leiti polümetallilised noodulid. Konventsioon XI osa räägibki süvamerepõhjast ja sellest tulenevalt on süvamerepõhi ja selle ressursid inimkonna ühisvara ja ja sealne tegevus peab toimuma inimkonna kui terviku hüvanguks. See ja selle ressursid ei kuulu omastamisele mitte ühegi riigi, juriidilise või füüsilise isiku poolt. Kõik õigused selle ressurssidele on võõrandamatud ja kuuluvad inimkonnale kui tervikule.
Seetõttu enne kartuli kasvatamist kasvatatakse 1 aasta ristikut. 50 Sojaoa juurenoodulid nt: Lepp – Leppa juurtel asuvad aktinoriissete noodulite kolooniad. Leppa on palju, sest nad on suutelised kasvama väljakurnatud põllumaale. Lepa akroniirsed noodulid nt: Sinivetikas – Sinivetikas Anabaerra azollae on võimega siduma lämmastikku ning ta elab sümbioosis Azolla filiculoides’iga (sõnajalg) . Kui riisipõllud on vee all, katab vee sõnajalg, kellega sümbioosis lehtedes sinivetikas. Kui vesi taandub, siis on lämmastikurikas väetis riisile. 51 3. TARBIMINE (+,-)
poolt; 5-25 kg N ha-1 a-1. N2 sidumine toimub intensiivselt mikroelupaikades lhikestel perioodidel. Lmmastiku sidumine smbioosis 1.-Rhizobium ja liblikielised taimed, varasem perekond Rhizobium on jaotatud 4 (Rhizobium, Sinorhizobium, Bradyrhizobium, Azorhizobium) perekonda kokku 16 liigiga. Noodulite moodustumine taime juurel- selleks vajalikud geenid paiknevad plasmiidis. Lmmastiku fikseerimine algab noodulis 8-16 peva prast bakteri tungimist taimerakku. Noodulid koosnevad neljast erinevast tsoonist. Aktiivne N2 sidumine toimub tsoonis, kus paikneb leghemoglobiin. Sltuvalt nooduli tbist eksporditakse NH3 vi glutamaati, aspartaati, priine peremeestaime rakkudesse. Noodulite moodustumise puhul on tegemist peremeestaime spetsiifilisusega: maaphklil vivad nooduleid moodustada mitmed erinevad Bradyrhizobiumi liigid, Lhis-Ida hernesordid ei nakatu Euroopa hernesortidel kasvavate Rhizobiumi liikidega. Vajalikud
nifL geeni produkt interakteerub NifA-ga, takistades NifA-vahendatud transkriptsiooni aktivatsiooni fikseeritud lämmastiku (ammoonium või aminohapped) olemasolul. NtrC aktiivsuse regulatsioonist tuleb detailsemalt juttu hiljem. Lämmastiku fikseerimise regulatsioon sümbioosis elavatel bakteritel Rhizobium'i rakud elavad sümbioosis liblikõieliste taimedega, moodustades taime juurtel mügaraid e. nooduleid (nodules). Noodulid on kõrgelt diferentseerunud taimeorganid. Nooduli sisemine kude sisaldab baktereid. Sattudes taimeraku tsütoplasmasse, bakterirakud paljunevad ning diferentseeruvad lämmastikku fikseerivateks bakterioidideks. Bakterioidid on taimeraku tsütosoolist eraldatud peribakterioidse membraaniga. Lõpuni diferentseerunud noodulites on taimerakud bakterioididega täidetud. Bakterid kasutavad kasvuks toitaineid, mida produtseerivad taimerakud, vastutasuks omastavad taimerakud bakterite
annaabi.ee 
