jäid ja veel liiku tegid, järgmise päeva keskhommikul katlaga uhkelt koju jõudsid ja hakkasid kohe sobiva masinisti järele vaatama. Need mehed olid kõik unustatud, keegi ei mäleta nende nimesid, ja katel, millelt nad nii palju lootsid, on ka omadega läbi ega pane enam kedagi imestama. Mida on veel rääkida katlast, kui nüüd ei pane enam aatomipommgi kedagi imestama, kuigi selle ehitusest enamik midagi ei taipa. Kas noodki, kadunud mehed, tookord katla töö põhimõttest täpselt aru said, pole teada, aga nendele oli katlaga viljapeks suur uuendus, mis sellest rääkida. /---/ Juba eemalt, peaaegu pihlakate juurest hüüab Eesner neile valju tere. Põllumehed võtavad ta tervituse kinniselt vastu. ,,Ma tulin teie elu kindlustama," asub Eesner kohe asja juurde, teeb põlve otsas oma portfelli lahti ning õngitseb sealt paar paberilehte. ,,"Elutuli helgib nagu sinitaeva päikene," ütleb luuletaja
1.7 Esimene impressionistide näitus Pärast ringiga koju saabumist, loobus Monet oma töid Salongile pakkumast, kuna kunastikaupmees Durand-Ruel oli ostnud noortelt kunstnikelt palju töid. 1873. aasta lõpus hakati ettevalistama näitust, mida ise ka finantseerisid. Monet, Renoir, Cezanne, Sisley ja Pissarro lõid Manet', Jongkindi ja teistega kunstnike ühenduse ning teatasid oma kavatsusest Pariisi kunstilehtedele, pöördudes samas kõikide tõsiseltvõetavate kunstnike poole, et noodki seltskonnaga liituksid. 15.aprillil 1874. aastal avas kunstnike ühendus fotograaf Nadari endistes ateljeeruumides üheks kuuks oma esimese näituse. Monet esitles seal 12 maali, sealhulgas kaks oma selle aja peateost: ,,Impressioon.Päikesetõus" ja tema kõige uuem töö: ,, Boulevard des Capucines"(vt Lisa 2.) 1.8 Kolimine Vetheuil'sse Perekond oli taas sattunud majanduslikult raskesse olukorda, kuna üks suuremaid Monet' toetajaid ja maalide ostjaid piid välja kuulutama pankroti
Hephaistos oli jumalik sepp ja jumalate arhitekt, kelle muljetavaldavad oskused hõlbustasid jumalate elu. Ta ehitas Olümpose jumalustele vasest paleed, kujundas lauad ja toolid, mis liikusid vajadusel Zeusi suurde saali või sealt välja, tootis surmatoovaid relvi, nooltele läbistamatut soomust ja kujundas jumalannade ehteid. Ta valmistas veel olümplastele kuldseid kingi, millega nad said käia õhus ja vee peal. Kuna jumalad sõitsid ka kaarikuga, rautas Hephaistos taevahobuste kabjad, et noodki saaksid õhus ja vees liikuda.(Chaline 2005:45) Töökojas on tema kõrval naisümmardajad, kes on meistri enda kätega kullast sepistatud, kes liiguvad ja oma loojat töö juures abistavad. Hilisemad poeedid paigutavad Hephaistose sepikoja ühe või teise tulemäe alla, kus see põhjustab purskeid. Hephaistos oli lahke ja rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui maa peal. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Mõlemad kaitsesid käsitööd