Suure ajal(8. ja 9. saj. vahetusel),sellega kaasnes nii poliitilise süsteemi kujunamine kui ka hariduse ja vaimuelu tõus. *10.-11. saj.tugevnes keskvõim Saksamaal,kus keisritena valitsenud Ottode ajal(Otto 1,2,3 valitsesid 936-1002)algas romaani stiilis kirikuarhidektuuri, vaimuliku luule ja laulu kõrgaeg. *12.-13.saj. linnade kiire kasvu ajastu ja gooti arhidektuuri esimene hiilgeaeg. KESKAJA MUUSIKA *muusikakultuur peamiselt suuline *noodikiri tekkis 8.-9. saj.,selle tulemusel noodistati vaimulikku muusikat,aga ilmalik levis veel aastaid suuliselt Gregoorius Suur(540-604)--Rooma paavst,kes viis läbi kirikureformi,ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu (Gregooriuse laulu)aluseks. GREGOORIUSE LAUL-ühehäälne saateta taktimõõduta vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti
Koraal vaimulik ühehäälne laul ilma saateta. Gregorius suurim keskaja muusik, kirjutas palju koraale, puudus taktimõõt. Tema koraale noodistati, olid algses noodikirjas. Missa oli ja on üx tähtsamaid liturgilse muusika anre. M tähendas algselt katoliku kiriku jumalateenistust. M 3 põhiosa: preestri sisenemine; leiva ja veini ohverdamine altarile; armulaud kogudusele. 4-5 saj hakati neid toimingui saatma lauluga. M-l on kindel ülesehitus, lõplikult kujunes välja 14 saj-x. Muutumata M osad: Kyrie Eleison (issand halasta) palve, missa vanim osa; Gloria in excelsis deo (au olgu Jumalale) kiidulaul; Credo in unum deum
koosseis koosseisu, sinna kuulusid keelpillide eelkäijad, heliloojad kirjutasid rohkem mitmesugused puhkpillid ning basso continue instrumentaalkontserte. Arenes välja rühm, kuhu kuulusid lisaks tsembalole või orelile ka klassikalise sümfooniaorkestri ka mõni bassipill, esmajoones tsello või fagott. koosseis. Pillid täiustusid ja said Noodistati ainult meloodia või bassipartii, teiste tänapäevase välimuse. häälte pillimehed pidid sobivad hääled ise välja mõtlema. Klavessiinimängija täitis tavaliselt orkestrijuhi rolli. Vormid ja Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso Klassitsisme ajastul tekkis palju uusi zanrid ja tantsusüit. zanreid. Tähtsaimaks neist oli
inspiratsiooni annab. Olenemata suurest jumalikust sekkumisest keskaja muusikasse on märkmeid ka ilmaliku muusika kohta. Motett oli keskajal uus zanr, mis algselt oli vaimulik, kuid hiljem ilmalik mitmehäälne koorilaul. Motetti kujutluses oli maailm üles ehitatud harmoonial. Ilmalik muusika jäi pikaks ajaks vaid suuliseks traditsiooniks. Rüütlilaule on kõige enam säilinud ja need laulikud laulsid enamasti armastusest või kanglastest. Noodistati nad teenistuseta vaimulike poolt. Kokkuvõtteks võin öelda, et keskaja inimeste askeetne eluviis väljendus ka nende muusikas. Inimene oli kui vahendaja, kes teenis jumalikku päritolu muusikat. Tänapäeval ei kujutaks ma sellist elukorraldust ettegi, kuid samas hindan keskaja ausat loomingut. Oluline on see, et meie peame tähtsaks keskaja heliloojate isiksust. Olen õnnelik, et võime muusika tegemisel põhineda asjadel, mida hindame ja armastame.
annaabi.ee 
