Eelnevatest suuremat helitugevust kui rõhku e aktsenti tähistavad: fz = forzato või sf: vahel ka sff või sfff või sfz = sforzato = tugevdatult, rõhutatult (linnuke ülesse) või (linnuke alla) = tugeva rõhu märk > = keskmise rõhu märk - = jooneke, kriips = nõrga rõhu märk Rõhku koos sellele järgneva kohese vaibumisega tähistab: fp = forte-piano Kohalike tugevusmärkide asukoht noodikirjas on sõltuv mitmetest teguritest. Enamasti asuvad nad 1. noodivarre korral noodipea juures, 2. erisuunalise noodivarre korral varte juures, kuid võivad asuda ka kõik noodijoonestiku kohal ja ositi selle all. Dünaamika on helitugevuste järgnevus või ajaldus (dünaamikee jõukasutus). Dünaamika võib olla püsiv või muutuv. Helitugevuste järsul muutumisel moodustub astang-dünaamika, järk-järgulisel e sujuval muutumisel liug-dünaamika. Kasvav helitugevust tähistab crescendo ehk crec või < = kasvavalt, paisudes, tugevnedes.
Tabulatuur on intuitiivne ning seda on lihtne desifreerida: neli joont sümboliseerivad bassi nelja keelt ning joontele märgitud numbrid tähistavad astmeid. Tabulatuuril on ka omad puudujäägid. Puuduvad rütmi ja sõrmede asetuse märked. Selle probleemi lahendamiseks lisatakse sageli tabulatuurirea kohale noodijoonestik. Seda nimetatakse rütmiliseks kirjaviisiks. Rütmi märkimiseks on laenatud noodid standardsest muusika kirjutamise viisist, erinevuseks noodipea kuju ning nende paigutus noodijoonestikul. Tavaliste elliptiliste noodipeade asemel kasutatakse rombi ja kaldkriipsu kujulisi noodipäid ning need märgitakse alati noodijoonestiku keskele, st kolmandale reale. Joonis 7. Tabulatuur. Joonis 7 tabulatuuris on kaks nooti neljandal (E-) keelel. Esimest nooti tuleb mängida lahtiselt (0=lahtine keel) ning seejärel III astmel (3=III aste). Joonis 8. Tabulatuur.
annaabi.ee 
