Sellegi poolest pidas Liszt end rahvuselt ja hingelt ungarlaseks. Isa mängis klaverit, tsellot ning oli lauluandega (töötas Eszterhazy'de juures). Franz oli pere ainus laps, umbes 6aastaselt hakkas isalt klaveritunde saama. Sõitis koos isaga Viini ning jätkas õpinguid kuulsa õpetaja Carl Czerny juures, kes õpetas poissi tema andekuse tõttu tasuta. Czerny juures saavutas Liszt oma hiilgava tehnika, improviseerimis- ja noodilugemisoskuse. Teooriat õpetas Lisztile Mozarti kuulsaim kaasaegne helilooja Antonio Salieri. Rahvusvaheline karjäär klaverimängijana algas juba 1822. aastal ja kestis väikeste vaheaegadega 1840. aastate lõpuni. 1823. aastal mängis ette Beethovenile, kes tunnustas Liszti suurt annet. Samal aastal püüdis astuda Pariisi konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Liszt oli pettunud, kuid võttis tunde väga heade eraõpetajate juures. 1820. aastatel
2) Iseloomusta muusikaõpetuse taset ja muusikategevust Laiusel. V: Paar aastat pärast Laiuse esimese laulukoori asutamist oskasid kihelkonnakooli õpilased laulda 42 kirikuviisi ning üle 20 neljahäälse koraali. 1828. aastal tegutses Laiusel juba suur heatasemeline meeskoor, mille tuumiku moodustasid kihelkonnakooli õpilased. 19. sajandi 40. aastail lauldi Laiuse kihelkonna külakoolides kirikulaule juba nootide järgi, millest võib järeldada, et õpilased olid omandanud mingi noodilugemisoskuse. Neljahäälse koorilaulu arendamisel olid Laiuse kihelkonna saavutused pikka aega teistest ees ja pälvisid üldist tähelepanu. Laiuse kirikus korraldatud koorikontserditele tuli rahvast kaugemaltki. 3) Kes oli Georg Julius Schultz-Bertram ning missugune oli tema hinnang eesti muusikaelule? V: Georg Julius Schultz-Bertram oli eesti ja saksa keeles kirjutav literaat, eestikeelse kirjanduse tsensor Peterburis, kes huvitus eesti folkloorist, etnograafiast ning ajaloost. Tema
annaabi.ee 
