Retsiteerimine proosateksti laulmine peamiselt ühel noodil, kõrvalekalded vaid mõnetoonilised: laused algavad tõusva algusvormaliga ja lõpevad laskuva lõpuvormeliga. Psalmoodia psalmitekstide laulmine, teksti lõigud lühemad neumad 8.saj tekkis vajadus noodikirja järele taheti ühtlustada liturgilist laulu tohutul territooriumil (Frangi suurriigi tekkimine). Noodimärkidena kasutati neumasid. Guido Arezzost arendas välja õpetuse kergemaks noodilugemiseks ning helide kõrgusi tähistavad tähtnimetused: c,d,e... Liturgiline draama Liturgiline draama teatraalne stseen jumalateenistuses, kanti ette lauldes selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik Keskaegne ilmalik laul Pikka aega suuline traditsioon. Esimesed ilmalike laulude kirjapanijad olid goljaarid ehk vagandid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Kangelaslaulud rahvakeelsed eepilised poeemid müütiliste kangelaste
Neumade näited 10. sajandil tehti rohkesti katseid märkida täpsemalt üles ka helikõrgusi. Selleks prooviti mitmesuguseid vahendeid, kõige otstarbekam oli aga kirjutada neidsamu neumasid eri kõrgustele, kasutades helikõrguse määramiseks noodijooni. Joonte arv võis olla väga erinev. 11. sajandi tähtsamaid muusikateoreetikuid Guido Arezzo kujundas välja u 992-1050 lõpuks kompaktse noodisüsteemi, mis on kasutusel tänini. Samuti töötas ta välja õpetuse kergemaks noodilugemiseks, luues kindlaid kõrgusi tähistavate tähtnimetuste süsteemi. Oluline muutus noodikirjas toimus aga 12. sajandil. mil neumadele ilmusid kandilised noodipead Need nn kvadraatneumad märkisid nüüd kõiki helikõrgusi täpselt. Samas vähenes aga neumatüüpide hulk ja arvatavasti toimusid muutused ka esituslaadis: nii vabu kui ka ettekirjutatud kaunistusi jäi vähemaks. Seega oli vabalt muutuvast suulisest traditsioonist saanud kirjalik. 4
annaabi.ee 
