Kasutatud kirjandus lk 7 Rein Rannap Rein Rannap on sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas. Ta on kuulus eesti pianist, helilooja, improvisaator, legendaarse Ruja ellukutsuja. Juba väiksest peale tahtis Rein Rannap saada maailmakuulsaks heliloojaks ja klaverdajaks. Oma esimese loo kirjutas Rein Rannap ülesse juba viieaastaselt ja see kannab tänaseni säilinud noodilehel nime ,,Önetus". Tema isa Heino Rannap on muusik, pedagoog, muusikapedagoogika uurija ja ema Ines Rannap on viiulisolist, pedagoog, muusikakriitik. Ta lemmikheliloojad on Johann Sebastian Bach,Ludwig van Beethoven, Franz Serafim Peter Schubert, Frederic Chopin ja Ferenc Liszt. Haridustee Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis 1965 1972, ning Tallinna Riiklikus Konservatooriumis 1972 1977 klaveri erialal Virve Lippuse juures
Meloodiahäälele lisati pillipäraseid kaunistusi. Pole aga päris kindel, kas põhimeloodia keerukad kaunistused on "pillipärased" - ka lauljad kaunistasid tihtipeale meloodiaid. Esimesed instrumentaalmuusika näited on vokaalmuusika töötlused või seaded või coverid. Omapäraseks võtteks pillimuusika kirja panemisel oli tabulatuurnoodikiri. Tollel ajal ei kirjutatud muusikat partituuri, kus kõikide häälte liikumine on kajastatud samal noodilehel kohakuti, vaid iga hääl oli eraldi lehel. Ansamblipraktikas oli nii mugav, kuid soolopillil praktiliselt võimatu kõiki hääli kokku mängida. Sooloesituste jaoks kujunes välja noodikiri, milline ei pane kirja mitte helikõrgusi, vaid mänguvõtteid (sõrmestus, klahvide tähed jne.). Pillid. Intensiivne pillide areng. Kasutati trompeteid (pms signaalpillidena) ja tromboone, ansamblite koosseisu kuulusid ka löökpillid
Meloodiahäälele lisati pillipäraseid kaunistusi. Pole aga päris kindel, kas põhimeloodia keerukad kaunistused on "pillipärased" - ka lauljad kaunistasid tihtipeale meloodiaid. Esimesed instrumentaalmuusika näited on vokaalmuusika töötlused või seaded või coverid. Omapäraseks võtteks pillimuusika kirja panemisel oli tabulatuurnoodikiri. Tollel ajal ei kirjutatud muusikat partituuri, kus kõikide häälte liikumine on kajastatud samal noodilehel kohakuti, vaid iga hääl oli eraldi lehel. Ansamblipraktikas oli nii mugav, kuid soolopillil praktiliselt võimatu kõiki hääli kokku mängida. Sooloesituste jaoks kujunes välja noodikiri, milline ei pane kirja mitte helikõrgusi, vaid mänguvõtteid (sõrmestus, klahvide tähed jne.). Pillid. Intensiivne pillide areng. Kasutati trompeteid (pms signaalpillidena) ja tromboone, ansamblite koosseisu kuulusid ka löökpillid
annaabi.ee 
