(ilma saateta). Motett oli mõeldud laulmiseks mitte kuulamiseks (polnud võimalik aru saada mitmest tekstist korraga). 13. saj. keelatakse moteti laulmine kirikus (ei täitnud sõnumit) Noodikiri varase keskaja noodikirja aluseks olid erilised märgid neumad (kriipsud, komad, punktid), mis märgiti sõna kohala, näidates mel.liikumise suunda. Nendega kirj. üles ainult laulmiseks mõeldud muusikat. Alates 10.saj. hakkab arenema tänapäeval tuntud noodikiri. Neumasid hakati ühendama noodijoontega. Esialgu oli jooni 1(f-joon), siis lisati 3=kokku 4 joont. Kujunevad ka nootide pikkused, taktimõõt, pausid. 5 joont võeti kasutusele 14. sajandil Ilmalik muusika Levis väljaspool kirikut ja kloostrit (suuliselt) Siia kuuluvad kangelaslaulud, mille meloodia oli lihtne. Neid esitasid rändmuusikud Rändlaulikud. = zonglöörid = menestrelid Nad olid paigast paika rändavad madalast seisusest muusikud, kelle elurõõmus kunst oli oodatud nii külades kui lossides. Esitasid kangelaslaule
saaks neid kasutada juba uus õpilane. Juhul kui õpik muutub kasutuskõlbmatuks või kaob ära, peab lapsevanem selle koolile hüvitama. Õppetööks vajalikud vihikud ja muud lisamaterjalid tuleb tavaliselt lapsevanemal endal osta. Tavapäraselt on iga aine jaoks eraldi vihik, kuhu õpilane kirjutab selles tunnis tehtavaid harjutusi või ülesandeid. Küsige klassijuhatajalt, missuguseid vihikuid vaja on, sest sõltuvalt ainest võib vaja minna kas joonelist, ruudulist, valget või noodijoontega vihikut. 50 49 Innove 50 Innove 1.12.Kodused ülesanded Laps ei õpi mitte ainult koolis, vaid ta peab iseseisvalt töötama ka kodus. Enamikus ainetes antakse õpilastele ülesandeid koduseks tööks, mis tuleb järgmiseks tunniks ära teha. Kodutööks jäetud ülesanded kirjutab õpilane õpilaspäevikusse. Kodutööde tegemine on mitmes mõttes väga oluline. Laps peab meenutama tunnis õpitut ning proovima, kas ta on õpitust aru saanud. Mõnikord on vaja õpilasel koostada