Akordion, torupill, mitmesugused flöödod, tamburiin, triangel ja kastanjetid. Itaalia on ka väga palju mõjutanud Euroopa kunstimuusika arengut. Rahvamuusikal pole autorit teada. Kunstimuusika on pandud kirja, sellel on autor. Väljendab kunstilist sõnumit. Muusika terminid v.a ballett on pärit Itaaliast. Samuti on Itaaliast pärit muusikateoreetik Guido Arezzest , kes võttis tänapäevani kehtiva noodijoone süsteemi ja nootide silpnimetused. Samuti sündis just nimelt itaalias 17 saj. Firenzes kõige suurejoonelisem zanr: Ooper. Ja veel tänu Itaalia viiulimeistritele algas 17 saj. väga kiire viiuli esitõus. Viiulist saab soolopill. Ka klaveri sünd on seotud Itaaliaga: 18 sajandi alguses Bartolomeo Cristoferi haameriklaveri. Üks kuulsaim viiuldaja oli: Niccolo Pagonini. Kuulsamaid heliloojaid Itaaliast: Claudio Monterverdi Giuseppe Verdi
Katsetas kahe kooriga vastamisi lauldes. Mitmekooritehnika. Zanritest sonaata, toccata. Järeltulijad Andrea ning Giovanni Gabrielli. Panid aluse dünaamikale. Kirjutasid tseremoniaalmuusikat, kappeli laude arendamine. NT ka 20-häälne kontsert ,,Dulias Jesu" Giovanni Gabrielli. a capella- Tavaliselt mõistetakse pillisaateta vokaalmuusikat. Renessanssis tähistas esitust kapelliga(ansambliga). Kui mõni koorihääl puudus, asendas puhkpill. Madamaades pandi lõplikult ka paika 5 noodijoone väljakujunemine. Võtsid kasutusele ka 4 häält, madalaimaks bass! Ars subtilior- pärast Guillame de Machaut loomingut hääbus prantsuse muusika. Hävineb lõplikult suure Skismaga. Muusikaline kirjatehnika muutus keerukamaks. Kasuti julgemalt lühikesi noodivältusi ja raskeid rütmikombinatsioone. Helide kõrgendamine ja madaldamine. Ilmalik polüfooniline laul- ars nova olulisim zanr. Kompositsioon võis lihvituselt olla missa või metiga sarnane, aga kasutsuala laiem. Tekst pr. Keelne
annaabi.ee 
