Noot heidetakse vette tavaliselt väljavenitatud ringi pidi. Mida kartlikum on püütav kala, seda suurem kaar tuleb parve ümber teha. Vastavalt olukorrale reguleerib kapten laeva liikumist (käiku, kurssi) eesmärgiga, et heitmise lõpuks oleksid mõlemad seinnooda tiivad võimalikult lähestikku ja kalaparv asuks nooda keskel. Seinnooda kokkuvedu Kui nooda mõlema tiiva otsad on laeva juurde veetud hakatakse võtma välja kokkuveotrossi. Selleks kinnitatakse noodatiivad ja pingevaba kokkuveotrossi mõlemad otsad viiakse läbi jõuplokkide vintsile. Kokkuvedu võib toimuda nii ainult ühest otsast kui ka mõlemast. Viimane on eelistatum, sest nooda kokkuvedu on kiirem ja nooda tiivad on paremini koos. Tuleb arvestada, et sel ajal on noot alt avatud ja kalal on võimalus sukelduda noodast välja. Eriti, kuna kogu noot on liikuv. Kokkuveo kiirus väheneb kokkuvedamise lõpuks, kuid on ikkagi 15-20 m/s. Jälgida tuleb ka, et laev ei satuks ise noota
vette suur poi ujuvankruga. Noot heidetakse vette tavaliselt väljavenitatud ringi pidi. Mida kartlikum on püütav kala, seda suurem kaar tuleb parve ümber teha. Vastavalt olukorrale reguleerib kapten laeva liikumist (käiku, kurssi) eesmärgiga, et heitmise lõpuks oleksid mõlemad seinnooda tiivad võimalikult lähestikku ja kalaparv asuks nooda keskel. Seinnooda kokkuvedu Kui nooda mõlema tiiva otsad on laeva juurde veetud hakatakse võtma välja kokkuveotrossi. Selleks kinnitatakse noodatiivad ja pingevaba kokkuveotrossi mõlemad otsad viiakse läbi jõuplokkide vintsile. Kokkuvedu võib toimuda nii ainult ühest otsast kui ka mõlemast. Viimane on eelistatum, sest nooda kokkuvedu on kiirem ja nooda tiivad on paremini koos. Tuleb arvestada, et sel ajal on noot alt avatud ja kalal on võimalus sukelduda noodast välja. Eriti, kuna kogu noot on liikuv. Kokkuveo kiirus väheneb kokkuvedamise lõpuks, kuid on ikkagi 15-20 m/s. Jälgida tuleb ka, et laev ei satuks ise noota
annaabi.ee 
