Enne vettelaskmist laotakse traalnoot ahtrisse slipi ees tekile , kusjuures pära jääb slipi poole . Püünise veeskamist alustatakse vaiksel käigul , liikudes või triivides alla tuult . Püünis keritakse osaliselt traaltrumlilt maha , traali pära punt heidetakse vette ning vaiksel käigul edasi liikudes ( poorditraalimise puhul ringikujuliselt ) keritakse püünis trumlilt maha .Traalpüünise keskosa on valmistatud suure silmalisest noodalinast ja päraosa osa peenesilmalisest noodalinast millest kala läbi ei uju . Võrk sein hirmutab kala ja põgenev kala satub üha kitsenevasse nooda ossa . Püünise mahakerimise käigus kinnitatakse elektroonilised andurid (edastavad informatsiooni traali suu avatusest , pära täituvusest , traali paiknemise sügavusest) ja taglastuselemendid (õõnesujukid , raskused) . Õõnesujukite ülesanne on tagada traalnooda vertikaalava ja raskuste ülesanteks on samuti tagada traalnooda vertikaalava
Selektiivsus on püünise omadus vältida teatud liigi, suuruse ja/või vanuserühma kalade sattumist püünisesse, st püünise omadus tabada just meile sobiva liigi ja sobiva suuruse ehk küpsusastmega kalu. Püügi selektiivsust mõjutab suuresti püügi läbiviimise aeg (öö/päev, aastaaeg) ja koht. Õngejadaga püüdmisel tagab selektiivsuse kasutatav sööt, valitud õngekonksu suurus ja õngejada ehitusest tulenev veekogus paiknemise sügavus.Võrgu- ja noodalinast püüniste puhul on oluline lina silmasuurus. Silmasuuruse mõõtmine toimub spetsiaalse mõõtekiilu abil, mis surutakse märja lina silma. Mõõtekiiluga mõõdetakse 20 ühes reas paiknevat silma ja arvutatakse aritmeetiline keskmine. Võrgu selektiivsus sõltub peamiselt võrgulina silmasuurusest. Võrgu silmasuuruse ja selektiivsuse seost iseloomustab varem kirjeldatud valem a = K1 • Lk Mõrrapüügi selektiivsuse määrab peamiselt püünise ehitamisel kasutatud noodalina silmasuurus
annaabi.ee 
