Vahtra Neevalinna oma kaunimaks noorusmaaks. Jaan Vahtra suri 1947. aastal. Haridus 1893. aastal, 11-aastasena, läks Jaan Vahtra Vanaküla vallakooli. 1896. aastal jätkas õpinguid Räpina kihelkonnakoolis. Õpiraha teenis ta talusulasena. 1913. aastal hakkas Jaan Vahtra õppima Keiserliku Kunstiseltsi Kunstikoolis Peterburis, 1916. aastal oli üliõpilane Peterburi Kunstiakadeemias. Ühiskondlik tegevus Sajandi algul oli Vahtra kantseleiametnik ja kooliõpetaja Võrumaal, nondest aegadest on ta kirjutanud oma mälestusteraamatutes ja särtsakates rännujuttudes. Jaan Vahtra võttis aktiivselt osa Peterburi eesti üliõpilaste tegevusest. 19141915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja "Ronk", 19151916 kuulus kunsti-, muusika- ja kirjandushuviliste üliõpilaste ühendusse "Ritsikate ring", kus tegutsesid näiteks ka kirjanikud Johannes Semper ja Karl Ast-Rumor. 1923. aastal sai Vahtrast tookordse Eesti avangardseima kunstirühmituse Eesti
rohkem käsi, vaatame kord selles, kord tolles suunas. Meile tundub, et liiga hilja saadetakse see, mis ärritab meie ihasid, et kõikidest oodatu jõuab vähesteni. (9) Ihkame kukkuvatele kinkidele vastu minna. Rõõmustame, kui oleme midagi endale kiskunud ja kui teisi vedas endalekiskumise asjatu lootus alt; armetu saagi lunastame suure ebameeldivuse hinnaga ning saame petta. Eraldugem niisiis nondest mängudest ja loovutagem koht rabajatele -- jälgigu nemad noid ebakindlaid hüvesid ja muutugu nad ise veel ebakindlamaks. (10) Kes on otsustanud õnnelikuks saada, pidagu hüveks ainult seda, mis on auline. Sest kui ta muudki peab võimalikuks, siis hakkab ta halvasti suhtuma ettehooldesse, kuna õiglaste meestega juhtub palju halba ja kuna see, mis ta meile loovutanud, on põgus ja üürike, kui seda võrdled kogu maailma kestusega
annaabi.ee 
