Keskmine riik 1991 1650 (12.-14. dünastia) Teeba valitseja Amenemhet I (1991-1962), kes tõusis võimule sisesegaduste tagajärjel, tagas lõplikult riigi ühtsuse, pani aluse 12. dünastiale ja viis riigi administratiivkeskuse tagasi Memphise juurde. Ta taastas ka vahepeal katkenud püramiidehituse traditsiooni. Järgneva kuninga Senusert I võimuletulekust räägib "Sinuhe jutustus". Faijumi oaas ühendati Niilusega ning rajati ulatuslikke irrigatsioonisüsteeme. Lisaks nomostele jagati riik neljaks piirkonnaks ning loodi vesiiri ametikoht. Loodi ka alaline sõjavägi Nuubia vastu võitlemiseks. Keskmine Riik tõi kaasa ka esimesed välisvallutused, vallutati Niilus kuni teise kärestikuni. 12. dünastia (1991 1802), mille silmapaistvam valitseja oli Senusert III (1878 1839), tagas Egiptusele pikaajalise stabiilsuse. Teebast kujunes riigi tähtsaim kultuskeskus; Teeba kohalik jumal Amon tõusis tähtsaimate jumalate sekka, sulades
kes pärast surma maeti hauakambreisse vaarao püramiidi ümber, lahkuvad nüüd vaarao pealinnast ja pöörduvad uuesti tagasi oma nomostesse. Siin muutuvad nad pikkamööda poliitiliselt iseseisvaiks valitsejaiks. Lõpuks muutus kunagine ühtse Egiptuse kuningas jälle ainult nomosevalitsejaks, nagu mitu sajandit varem (umb. 6-7 sajandit). Egiptuse detsentraliseerumise põhjused olid järgmised. Kuni ühinemine kogu Egiptuse ulatuses oli nomostele kasulik, leppisid nad despootia kohmaka poliitilise pealisehitisega, mis hävitas üksiknomoste poliitilise iseseisvuse ja nõudis neilt nii suuri ohvreid. Pärast seda aga, kui oli loodud ühtne irrigatsioonisüsteem, muutus vaarao despootia oma ülemäära suurte nõudmistega nomostele koormavaks. Peale selle, ühendatud Egiptus pidas sõdu, mis olid ühtedele nomostele kasulikud, teistele aga mitte. Nõnda olid sõjad, mis pidas Snofru
annaabi.ee 
