jaanuar oli Vanemuise teatris tutntud muusikal „Ooperifantoom“, mille autoriks on kuulus Andrew Lloyd Webber. Richard Stilgoe ja Andrew Lloyd Webberi libreto põhineb Gaston Leroux' romaanil „Le Fantome de l’Opéra“ („Ooperifantoom“). Muusikal, mille esmaettekanne oli Londonis 1986, aga Eesti esietendus alles 2014, amdis mulle palju mõtteainet ja tõstis esile erinevaid tundeid. Muusikal on tõlgitud 14 keelde. 68 eluaastaga on muusikute võsuk Webber pälvinud hulganisti nominatsioone ja ka võitnud kapitäie Oscareid, Kuldgloobuseid, Tonysid ja Grammysid, millest kaks auhinda, Oliver ja Tony, on „Ooperifantoomi“ eest. Kogu suguvõsa sidemed muusikaga viis helilooja sinna, kus ta on praegu – seitsme teatri omanik ja tunnustatud helilooja üle maailma. Rikkust leidub ka tema nimes – rüütli- ja aadlitiitliga on ta elanud vastavalt aastatest 1992 ja 1997. Muusikalist rääkides on suur roll peaosatäitjatel. Koit Toome Ooperifantoomi, Maria
küsimusele- 1. Üksikisikud või grupid- kuidas on nad lingvistiliselt konstrueeritud, mis nime all? (nominatsioon, kandidaatide ülesseadmine) 2. Millised positiivsed ja negatiivsed iseloomujooned, omadused ja välimus omistatakse lingvistiliselt konstrueeritud ühiskonnategelasele?(predikatsioonid) 3. Milliste argumentide ja skeemide alusel teatud inimesed või sotsiaalsed grupid püüavad õigustada või põhjendada väiteid, mis sisaldavad spetsiifilisi nominatsioone ja predikatsioone (näiteks väide diskrimineerimise kohta)? 4. Millisest seisukohast lähtudes on need nominatsioonid, predikatsioonid ja argumendid tehtud (perspektiiv)? 5. Kas nimetatud deklaratsioonid, lausungid (nominatsioonid,predikatsioonid,argumendid) on väljendatud avalikult, kas on nad suurendatud või on nad pehmendatud (pehmendamine vs suurendamine)? Selles osas illustreerib autor mõningaid analüütilisi kategooriaid võttes näiteid