Igale üksikesemele peab eelnema üldmõiste (universalia ante res). Kui näiteks poleks ennem eksisteerinud üldmõistet inimene, siis ei oleks olnud ka Sokratest, Platonit, Aristotelest. Üks realismi seisukoha pooldajatest oli Anselm Canteburyst (1033-1109). Ta on rahvuselt prantslane, pärit Piemontist. Alates 1066.aastast kuulus benediktlaste vennaskonda ja pühendus vaimulikule elukutsele. Tegutses aastast 1093 kuni surmani Cantebury peapiiskopina. Tollal seoses Roscellinuse nominalistlikus vaimus tõlgendatud kolmainsusõpetusega laineid löövasse universaalide vaidlusesse sekkub ta otsustavalt nominalismi vastasena. Tema teostest väärivad mainimist esmajoones kaks, ,,Proslogium" ja ,,Monologium", mis oma käsitlusega jumala olemasolu tõestuse kohta väärivad tähelepanu filosoofia ajaloo seisukohalt. Tema teoloogiaalane peateos ,,Cur Deus homo?" kuulub aga teoloogilise kirjanduse raudvara hulka, mille väärtus mõnevõrra veel tänapäevani püsib.
Pollockit inspireeris navaho indiaanlaste liivapuistemaalide samanism, Michaux'd kirjanduslike käsikirjade mustand-kalligraafia. Pollock ei maalinud mäge ega Michaux kirjeldanud. Mõlemad lõid objekte, mis ei kujuta asju, vaid on ise asjad vaatamiseks. Sündinud automatistlikus protsessis, millele sarnasest stiihilisest protsessist on sündinud ka mägi ja teised loodusobjektid. See on viimane, mille kohta küsida, mida see tähendab, sest selline objekt on iseenda tähendus. Nagu nominalistlikus elementaarmõtlemises loomariigi tasandil, kus objekt ja tähendus on lahutamatud. Sellist objekti ei saa vaadelda kui kunstniku idee projektsiooni lõuendile ega ekspositsioonipinnale konserveeritud väljavõtet looja mõttemaailmast. See on sama ajalik, konkreetsest vaatlushetkest ja -kohast sõltuv objekt nagu mägi. Üks puru viilul, mis lõigatakse aegruumi kosmilisest sepikust vaatlusaktiga. Elementaarsel tasandil on iga kunstiteos selline puru. Kõik kokkulepitud ja
annaabi.ee 
