aastal Prantsusmaal Britannia maakonnas rüütliperekonda. Ta loobus oma pärandusest ja sõjamehekarjäärist selle nimel, et õppida Prantsusmaal filosoofiat, eriti loogikat. Ta õppis kiiresti ning oli loomulikult juba väga andekas. Eeskuju võttis ta näiteks sellistelt suurkujudelt nagu Cicero, Horatius, Juvenalis, Ovidius, Lucanus, Seneca ja Vergilius. Ta rändas õppimise nimel ringi ning enda sõnul sai ta ,,nagu üheks Peripateetikutest". Sel ajal kuulas ta nominalisti Roscellinuse dialektikaloenguid. Matemaatika ja loodusteadused valmistasid talle raskusi. Tema rännakud tõid ta Pariisi, kus tema õpetlaseks sai realist Champeaux William, Anselmi Laoni järgija. Sel ajal vahetas ta ka oma perekonnanime ,,Abélard'i" vastu. Peagi oli ta nii võimekas, et suutis vaidlustes võita oma õpetajat. Ta lükkas ümber tol ajal domineeriva realismi ning asendas selle enda loodud nominalismiga. Abélard eristas sõna (vox) sõna
seotud esemega. Nad leidsid, et üldmõisted peavad asuma asjas (universalia in rebus). Üheks sellise voolu esindajaks võib pidada Pierre Abélardi (1079-1142). Ta on üks eelskolastilise erioodi silmapaistvamaid mõtlejaid. Kuna ta isa oli väikeaadlik, siis oli tale määratud sõjaväekarjäär. Ta siiski loobus sellest ja lahkust kodust õppima. Tema mõtteviis on mõjutanud õpinguist nii äärmusliku nominalisti Roscellinuse kui ka äärmusliku realisti Champeaux Wilhelmi juures. Umbes 1105.aastaks oli ta rajanud oma kooli Melunis Seine-et- Marne'is, liikudes hiljem piki Seine'i Corbeil'sse ja naastes lõpuks 1108.aastaks Pariisi. 1113.aastal sai ta õppetooli katedraalikoolis, kus ta luges retoorikat ja dialektikat. Abélard oli kena, karismaatiline ning tuntud oma vaimukuse ja mõistuse, kuid ka kõrkuse, poolest. Ta leidis hulgaliselt sõpru ja imetlejaid, ent samuti ka vaenlaseid. 1117