Uurija püüab tõlgendada, kuidas tehtud sõnavaralised ja grammatilised valikud tähendusi konstrueerivad ja milliseid tähendusi just sellistest valikutest tekib. - Teksti seletamine – miks on selliseid valikuid tehtud?; kes sellest kasu saab? Ideoloogiline pool. Analüüsijate lõppeesmärk on seotud põhjus-tagajärgsuhetega. Lähtekoht on sündmuse keeleline kodeerimine. See eeldab valikut, mis võivad olla ideoloogiliselt olulised. Passiveerimine, nominaliseerimine ja umbisikustamine – manipuleeriv keelekasutus. Positiivsetel tegijatel on alati nimi, nt valitsus lisab pensionimäärale 10€, aga negatiivsetel tegijatel pole nime, nt pensionimäär jäi muutumatuks või elektrihind tõuseb. Kust tulevad kultuurilise keelekasutuse mallid ja iseenesestmõistetavusest? Loomulikustumine ehk naturaliseerimine – mingeid keeletootmise malle peetakse sotsiokultuurilises keskkonnas loomulikuks. Loomulikustumine peegeldub nii tekstis kui keelestruktuuris
andmiseks. Kogemussõnad aitavad mõista, mida inimene tegelikult tahab. Kogemussõna on näiteks banaan , neid on küll veidi erinevaid, kuid üldjuhul me mõistame selle sõna tähendust üheselt. Udukeel sisaldab palju erinevaid tunnuseid. Tuntum jaotus on jagada täpsustamist vajavad kohad tekstis Kustutamisteks Moonutamisteks Üldistamisteks Kustutamise alla kuluvad sellised väljendite liigid nagu Nimetamine ehk nominaliseerimine ehk verbide muutmine nimisõnadeks (suhtlemine, arutelu, suhe, tegevus) Vajan töökohta Mul on raskusi töötamisega Meil on raskusi suhtlemisega Mittespetsiifilised verbid ehk täpsustamata tegusõnad Ta kiusas mind Ta ütles mulle ära Mari peab parandama oma suhtumist klientidesse