(nt.Sellised keeleteadlased nagu J.Aavik,J.V.Veski,E.Muuk on õnnistuseks igale kirjakeelele.)*Vasupidiselt rindlausele,mida õnnestub edukalt kokku panna ka ilma sidesõnata nõuavad põimlaused moodustamiseks sidesõna.Aluslause levinuim sidesõna on ,,et",harva mõni teine.(nt.On kasulik,et teatakse üksikasju.) NOMINALISATSIOON-on nimisõnafraas,mille põhjaks on teonimi,nt. Päikesetõusmine,tubade kraamimine jne.või mõni muu deverbaalist nimisõna:Juku tulek,lapse areng.Kui nominalisatsioonis on rohkem kui 1 täiend,tuleks need lahutada(Halvem-ema majast väljumisel;Parem-ema väljumisel majast.)Vältida bürokraatlikku keelepruuki!(halvem-siin teostatakse jalanõude parandust.parem-siin parandatakse jalanõusid.) Otsekõne Kõneleja ütluse annab edasi otsekõne ning selle juurde kuulub ka saatelause. Otsekõne eraldatakse jutumärkidega. OTSEKÕNE SKEEMID: Saatelause: ,,Otsekõne.!?" (Ema hõikas: " Tule tuppa!") ,,otsekõne,!?" saatelause. (,,Mulle meeldib see," lausus Kati.)
Need täiendid, millele lauses vastab alus või sihitis, on omastavas käändes, nt Päike (alus) tõuseb -- päikese tõusmine/tõus. Kraamitakse tube (sihitis) -- tubade kraamimine. Määrusele vastavad täiendid on määruse vormis, nt Kõigiga kogu aeg poliitikast rääkimine hakkab juba ära tüütama, v.a viisi- ja ajatäiend, mis võib esineda nii määrusetaoliselt määrsõnana kui ka omadussõna käändevormina, nt vara = varane tõusmine, pikalt = pikk seletamine. Kui nominalisatsioonis on rohkem kui üks täiend, kusjuures üks neist on omastavas, teised aga mingis muus vormis, siis oleks hea asetada see teine täiend peasõna järele. See on vajalik täiendite vahelise soovimatu otseühenduse vältimiseks. Halvem Parem ema majast väljumisel ema väljumisel majast happe metallidega reageerimisel happe reageerimisel metallidega
annaabi.ee 
