Kõneleja saab jälgida kõne tagajärgi ja kuulaja anda tagasisidet · Kirjutaja ja lugeja on eraldatud. Kirjutajal ei ole tihti piisavalt konkreetset teadmist, kes ta lugeja on · Tulemus: kõne seotus ja kirja distantseeritus Fragmenteeritus vaba kõne: · Ideeüksus on tavaliselt üks clause · üksused on üksteise kõrval ilma sidenditeta või seotud üldiste koordinatiivsete sidenditega (and, but, so, because). Integreeritus kiri: · nominalisatsioonid (tegevusnimed, lauselühendid jms). Kirjas 10 korda enam · partitsiibid (-nud jms). 3-5 korda enam · atributiivadjektiivid (vana maja). 4 korda · Koondkonstruktsioonid (adjektiivid, noomenid). 5-8 · sequences of prepositional phrases (of, for). 8 korda · alluvad täiendkõrvallaused (that, to) 2-3 korda (Seda õnne, et sa naise võtaks, tuleb meil vist kaua oodata) · Relatiivlaused (See mees, kes mind aitas, oli Juhan). 2 (numbreid ei pea teadma)
(näide 23) või lõppu (24). (23) mootorratas – kaherattaline sõiduk, mis liigub mootori jõul (24) jalgratas – inimjõul liikuv kaherattaline sõiduk Selgitused, nagu muudki lugemiseks mõeldud tekstid, võiks olla kirjutatud loetavalt, ja seda just sõnastiku sihtrühma silmas pidades. Loetavust mõjutavad lisaks lause pikkusele mitmesugused tegurid, näiteks keskmisest pikemad sõnad, sidendid, abstraktse tähendusega sõ- nad, harvaesinevad sõnad, nominalisatsioonid, üksteisest eemal asuvad seotud sõnad jms. Paljude keelte kohta on olemas ka loetavusindeksite arvutamise algoritmid, eesti keele kohta esialgu mitte. Määratlus peaks kuuluma terminiga samasse grammatilisse kate- gooriasse, mille vastu eksitakse kõige rohkem juhul, kui termin ei ole nimisõna. (25) kantserogeenne – tekitab vähki Siin on termin omadussõna, määratlus aga verbifraas. Parandada seda on lihtne: (26) kantserogeenne – vähki tekitav
annaabi.ee 
