1618. aastast Preisimaa personaalunioonis Brandenburgi kuurvürstkonnaga. - Kuningavõimu ja seisuslike institutsioonide suhted Prantsusmaal, Inglismaal ja Poolas- 1) Poola- nimetatakse küll aadlivabariigiks, kuid tegu on ikkagi kuningriigiga, siis kuningavõim on väga nõrk. Erandiks parlamendi ja kuningavõimu vahekorras on Poola, kus kujuneb välja aristokraatia ja alamaadli liit tugeva kuningavõimu vastu. Seetõttu on muutub Poolas kuningavõim nominaalsemaks, alates 1505. a peavad kõik kuninga korraldused olema heaks kiidetud seimis ja sellega kaasneb ka vetoõigus kõigile saadikutele piisab ühe vastuseisust mingile otsusele, et blokeerida kogu seimi töö. 2) Prantsusmaal ei kutsutud kokku üleriiklikke generaalstaate, tegutsesid edasi seisuste esindused Bretagne'is, Burgundias, Provence'is ja Languedocis. Vabariigid varauusaegses Euroopas- 1649. aastal kuulutati Inglismaa vabariigiks.
ei saanud ka vastaspool liitlasi valida. François I tegi koostööd türklastega, pakkudes 1543/44 Türgi laevastikule talvitumiseks peavarju Touloni sadamas. Õhtumaa jaoks skandaalsena tundunud liitlassuhet muutis veelgi pikantsemaks asjaolu, et prantslasi Habsburgide vastu toetav paavst ja sultan olid nüüd ühes leeris. Itaalia sõdade lõpp ja tulemused. 1555. aastal sõlmitud Augsburgi usurahu oli tähistas Karl V püüdluste luhtumist. Loodetud universaalmonarhia asemel oli üha nominaalsemaks muutuva keisrivõimuga lisaks poliitilisele killustatusele ka usuliselt lõhenenud Saksamaa. 1556. aastal loobus Karl V troonist, jagades Habsburgide valdused kaheks. Vend Ferdinandile pärandas Karl keisritrooni [155664] koos Austria pärusvalduste, Böömi- ja Määrimaa ning Ungariga. Poeg Felipe II päris Hispaania koos meretaguste kolooniate, Madalmaade ja Itaalia valdustega (Mõlema Sitsiilia kuningriik koos Sardiiniaga ning Milano). Karl ise lahkus Hispaaniasse San Yuste'i