loetakse generaatori ergutusvoolu muutust, kui koormusvool muutub nimikoormusvoolust I nom nullini. Tavaliselt väljendatakse ergutusvoolu muutust protsentides nominaalse ergutusvoolu suhtes: I e nom - I e 0 d Ie = × 100 % , (6) I e nom kus I e nom nominaalsele koormusvoolule I nom vastav ergutusvool, I e 0 koormusvoolule I = 0 vastav ergutusvool. Vaatleme nüüd lühidalt erinevat tüüpi generaatorite karakteristikuid. · Sõltumatu ergutusega e võõrergutusega generaator (joonis 6A) 1. Tühijooksukarakteristik (joonis 7) kujutab endast e sisuliselt magnetahela ferromagneetiku magneetimiskõverat, mille kohaselt muutub ankru emj ergutusvoolu muutmisel. Valemi (3) põhjal e = c E w F ,
Intressimääraga i investeeritud summa P tulevikuväärtus 1 aasta pärast on aga P (1 i) m . Võrdsustame nüüd f leidmiseks saadud tulevikuväärtused ja avaldame sellest f: P (1 f ) P (1 i) m f (1 i) m 1 . (2.4.8) Näide 2.4.18. Kui suur efektiivne intressimäär vastab nominaalsele intressimäärale 18%, mille järgi arvutatud intressid lisatakse iga kuu lõpul? Lahendus. Kuna j = 18% ja m = 12, siis 18% i 1,5% kuu kohta. 12 Järelikult f (1 i) m 1 (1 0,015)12 1 0,1956 19,56 %. # ÜLESANDED 2.4.1
SSG V AA SSG-st antakse mõõdetaval raadiosagedusel VV sisendisse 400Hz-lise helisagedusega 30% sügavuselt moduleeritud signaal. Selle signaali suurust muudetakse SSG astmelise ja sujuva atenuaatori (pingejaguri) abil seni, kuni VV väljundis oleva voltmeetri UV näit vastab VV nominaalsele võimsusele st. 0,1 nimivõimsusest PVn ja on arvutatav valemiga: U V 0,1PVn RK Tundlikkuse mõõtmine E (V ) f f1 f2 f3 f4 Raadiotel, millede nimivõimsus on vähemalt 150 mW, on standardne helisagedusvõimsus 50 mW Raadiotel, millede nimivõimsus on alla 100 mW, on standardne helisagedusvõimsus 5 mW