Katla netokasuteguri leidmiseks tuleb brutokasutegurist maha võtta katla soojusliku qots ja elektrilise qote omatarbe osad. kn = k - ( q ots + q ote ) 6-8 Harilikult ei ületa omatarbe (õhu ventilaatori, pumpade jne) osa gaasi ja õlikatelde puhul 0,3-1%, mida suurem katel seda väiksem protsent. Katla kasutegur osalisel koormusel erineb tema kasutegurist nominaal koormusel. Katla koormuse vähenemisel alla nominaalkoormuse väheneb teataval määral kadu katlast lahkuvate suitsugaasidega ja mittetäielikust põlemisest. Kaod katla välisjahtumisest jäävad aga oma suuruselt muutumatuks ja nende protsentuaalne osatähtsus tõuseb tunduvalt. See on põhjuseks miks koormuse vähenedes väheneb ka kasutegur. Katla koormuse suurenemisel üle nominaalse- nn katla forsseerimisel - halveneb samuti kasutegur. Põhjuseks on forsseerimisel järsult suurenevad kaod katlast väljuva
mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme ööpäeva jooksul. [RT I 2006, 10, 67 - jõust. 01.03.2006] (4) Reovee kogumisala reostuskoormus ehk nominaalkoormus arvestab rahvaarvu, turismi ja tuleviku arengusuundi sellel reovee kogumisalal, tööstus- ja muid ettevõtteid, mis juhivad reovee ühiskanalisatsiooni, ning ka eelnimetatud sektoritest pärineva reovee kogust, mida hetkel kokku ei koguta, võttes arvesse maksimaalseid aastaajalisi muutusi. Nominaalkoormuse hulka ei kuulu tööstuse reovesi, mis puhastatakse eraldi asulareoveest omapuhastis ning mis juhitakse puhastist otse suublasse. [RT I 2006, 10, 67 - jõust. 01.03.2006] 3. JÄÄTMAALE JA KASUTUSEST VÄLJA JÄÄNUD TOOTMISPIIRKONDADE UUENDAMINE Vähe kuid siiski renoveeritakse Martna vallas ka tootmishooneid, mis on püstitatud kolhooside- sovhooside ajastul, kuid on jätkuvalt põllumajandusettevõtjate kasutuses. Põllumajanduslikke
annaabi.ee 
