Sissekäik puudus, kuid sellest hoolimata olid hauaröövlid ka sinna jõudnud. Kuninganna skelett leiti tervena, samuti viis lihtsat kanoopilist anumat ja kuningannale kuulunud kaelaehe ja käevõru. Pepi I püramiid Pepi I arvatakse olevat asunud troonile juba väga varajases eas, see arvamus toetub suuresti tema pikale valitsemisajale (2300 - 2268 a. e. Kr.). Kaks tema naistest (Ankhnesmerire I ja Ankhnesmerire II) olid õed, mõjuka nomarhi tütred, kellega Pepi sai kummagagi ühe poja - järgmise vaarao, Merenra, ja ülejärgmise - Pepi II. Veel üks tema naistest, Weret Imtes oli seotud kuningavastase vandenõuga, kuid paljastati ja sai karistada. Pepi I püramiidi nimi oli 'Pepi täiuslikkus on kindlustatud' või 'Pepi voorused on kestvad' (egiptuse keeles kõlas see 'Mennefer' - selle moondumisel on tekkinud Memphise nimi) ja ehitis oli algselt 52,5 meetrit kõrge
tammid, muldvallid jne.) tekitasid üksiknomoste ühinemispüüde. Egiptuses tehti võrdlemisi varakult katseid liita nomoseid üheks poliitiliseks tervikuks, mille tõttu muutus võimalikuks jõe kontrollimine kogu selle ullatuses või igatahes kahes osas: lõunas ja põhjas. Tähtsamad nomosed ja linnad. (Kaart N 3 ja N 2). Nomosed koosnesid linnadest ja ümbritsevatest põldudest. Linnad olid niisugused: keskuses asus nomarhi elumaja koos majandus-ehitistega ja teenrite ja orjade eluruumidega, lähedal tempel või templid (üldegiptuse jumalad ja kohalikud jumalad), mida ümritsesid käsitööliste töökojad ja majad. 1)Egiptuse äärmises lõunaosas, Nuubia piiril, asetses Elefantine nomos. Elefantineks nimetati saart, mille kreekakeelne nimetus "Elevandisaar" ("elefas, elefantos elevant, elevandiluu) on tõlge egiptuskeelsest "Ab", mis tähendab samuti elevandisaart või elevandiluusaart
annaabi.ee 
